Tagasi koju - 5.oktoober 2012

 Koju on ikka tore sõita. Isegi, kui reisil oli väga tore ja isegi kui kodu võttis vastu külma, vihmase ja halli ilmaga.
  

Mis siis sellelt reisilt suuremad emotsioonid olid?
Ikka see üllatus kui teistsugune on Veneetsia Itaaliast ja muust maailmast.
Romantiline ja suursugune, imeilus ja tore, üllatav ja erinevaid emotsioone tekitav.

See, kuidas ootamatu olukord võib tuua täiesti uskumatu lahenduse ja et maailm on meeletult hoolivaid, uusi sõpru täis. Meie saime juurde 2 rumeenlsasest Stefit ja ma ei ole siiani veel suutnud välja mõelda kuidas neid piisavalt tänada saaksin. 

Kindlasti tuleb tänada ka minu uut HC sõpra Ricki, ilma kelleta oleks meie reis olnud nii mitmeski mõttes palju emotsioonitum. Ilma temata poleks me osanud avastada ka Bergamo tuhandet salapärast kohta ja osata hinnata selle nn "lennujaamalinna" väärtust.
Kõike välja ei lobise - kes teab see teab ja teised jäävadki fantaseerima :)

Muidugi jääb minu südamesse Burano saar oma uskumatus värvikirevuses ja ilmselgelt toredad reisikaaslased. Kui ikka koju tagasi tulles on kõik sama suured sõbrad või paremadki, siis võib kindlasti reisi kordaläinuks pidada. Järgmiste vallutusteni!
Ciao bellad!