Vot sellised jubedad potsikud ja totsikud seisavad nüüd minu laual.
Tean, et need pole sellised, mida julgusega võiks esitleda, pigem vastupidi - neid saab keraamikaringis näidata hoiatusena, et "vaadake neid - nii ei tohi teha!"
See kauss on vormi järgi tehtud aga glasuurimine ebaõnnestus täielikult - kuidagi ei jäänud see punane glasuur peale. Ei teagi miks...
Selle taldriku välimus kaugelt on täitsa ok aga lähedalt on muster liiga sügavale surutud ja seega servad liiga teravad. Seda oleks pidanud enne natuke mahedamaks lihvima aga mind hoiatati, et glasuur teeb ka servad ümaramaks.
No vot ikka seesama tarkus, et õpi oma vigadest!
Veel parem, kui õpid teiste vigadest :)
Vaagen, mida ehk võib kõige õnnestunumaks lugeda sai aga kahjuks ühe täkke ahjus endale külge.
See valge ruuduke kõige ülemise lehe all pole küll minu pandud :)
Glasuur ka lisaks ikkagi väga kehvalt pandud või jaotunud.
See on siuke tavaline algaja kruus :)
Muide selle keskosa muster on ringitatud männikäbi otsaga.
See on eelpool oleva vaagna sõber - väike lillevaas.
Minu arust täitsa ok, kuigi saan ju ka ise aru et jälle see puudulik glasuur tuleb siingi ära märkida.
Ühesõnaga tuleb veel harjutada. Harjutamine ongi iga asja võtmesõna.
Ei saa ilma selleta uisutamises hakkama, ega ehete valmistamisel ja kindlasti mitte fotograafias.
Ka keraamika nõuab palju harjutamist ja kannatlikku meelt.
See on täpselt nii nagu vene multikas, kus väike poiss tahtis saada selgeks nööbi õmblemist ja ema ütles talle, et kui sada nööpi oled ära õmmelnud, siis juba oskadki.
Minul on hetkel valmis saanud alles 9 keraamikat, nii et aega õigete ja ilusateni on veel palju. :)
Aga armastan ennast ja oma tehtud asju ka sellisena nagu nad on ja lõpetuseks -
uus positiivsemaks muutuseks vajalik sisendus on mul selline:
"aega on mul palju!"
