Õudsa, Norras toimunud juhtumi ajal tuleb kuidagi sundida end mõtlema teiste või siis tavaliste asjade peale...
Seega postitan toreda sündmuse pildid, mida eile hea sõbraga kaemas käisin.
Olustveres toimus rahvusvaheline savitreimise võistlus ja sinna sõit polnud asjatu. Väga tore üritus, kaunis asukoht ja vahvad inimesed. Tekkis ka meeletu huvi asja vastu, nii et vaatan edaspidi lahtiste silmadega ringi, et saaks sedasama ka ise katsetada.
Üritus oli siis selline - telgis oli lava, millel 5 kohta osavatele meestele ja naistele, kes said võistelda kahes voorus, mõlemad 20 minutit pikad, et vormida savihunnikust kas: kõrgeim silinder või laiem vaagen.
Kõik see toimus hindajate ja pealtvaatajate silme all ja eriti vahva ürituse juhi õhutusel ja naljade saatel.
Seltskond oli seal tõsiselt rahvusvaheline. Lisaks kodumaistele keraamikutele oli osavõtjaid Siberist, Soomest, Austriast, Türgist, Lätist ja kindlasti kuskilt veel. Mina jõudsin ära vaadata 3 vooru ja nautisin neid kõiki täiega.
Kui aeg täis sai, siis tuli laua tagant püsti tõusta (muidugi võis ka varem töö lõpetada), misjärel tuli hindaja, kes mõõtis kõige madalama koha silindri kõrgusest või kitsama koha vaagna/taldriku läbimõõdust. Mõõt pandi tabelisse kirja.
Seejärel kohe lõigati ka silinder pooleks.
Kõige kõrgem silinder (sel hetkel üle 350 mm) ja kõige laiema läbimõõduga vaagen (Eddi Leet minu mäletamist mööda 654 mm) said esikohad.
Nii see voor algas - meestel 6-kilosed savihunnikud ees ja ootavad tõsiste nägudega starti.
... ja voolimiseks.
Lust vaadata kõik profid reas teavad täpselt mida teevad!
Kuni järsku laiemast silindrist hakkasid vormuma vaagna moodi asjad.
Sünkroon-savitreimine kahekaupa...
... või kolmekaupa (selle vooru võitja esiplaanil).
Tore päev!
Läheks kohe veel sarnasele üritusele!