Läksin uisuajaloo näitust vaatama ja sattusin vaimustusse sootuks teistest asjadest. Nii juhtub tihtilugu...
Uisuajaloo näitus oli ka tore. Pisike aga tore.
Lisaks vähestele piltidele Tartu uisu minevikust ja muu maailma uisuloost oli ka väga toredaid jutte, nagu näiteks järgmised katked Tartus elava mehe kirjadest oma naisele. Aasta siis oli 1828.
No ja vaadake kui palju on uisutajaid!!!
Uisrahvas elas siin, ma ütlen.
Arvatavasti esimene kajastus uisutamisest kunstis on sel puugravüüril, kus tütarlaps, nimega Lidwina kukkus uisutades, murdis luu ja sai seejärel pühakuks :)
Mis aga Linnakodaniku muuseumis, mis on tegelikult üks armas majake,
mulle aga suurt vaimustust pakkus olid need puutahvlid.
mulle aga suurt vaimustust pakkus olid need puutahvlid.
Siuke kunst et ma ei suuda siiani seda uskuda...
Kas keegi aimab ära milleks neid kasutati?
Nii need pildid puusse lõigatud olidki - tahvli mõlemal küljel oli erinev pilt.
Imeilus kala! Kaspole?