Täitsa huvitav on

Radiohead - Creep

video peaosas Charlotte ja Johnny

Eelmise videoga teeb põneva lingi järgmine video.

Laulab eelmise video imeilus ja kauni häälega näitleja ja muusika koostöös minu lemmikuga - AIR.

Charlotte Gainsbourg - 5:55

Täna on nii ilus ilm, mida naudin seekord toast.

Jah olen veel vangis, toas kinni oma haige jalaga :)

Paar päeva tagasi tuli mõte, et olen juba nii tugev küll, et hüpata kodust välja. Turvamehega seda hakkasingi tegema ja kui olin jõudnud oma hüppamisega peaaegu kõige alumise trepiastmeni, välisuks juba silme ees siramas, siis terve jalg libastus ja murdosa sekundiga olin läraki perseli jalad pikalt ees. Itsitasime siis välisukse juures paar minutit, toetasin autole ja ajasin naabrimehega juttu mingi 10 minutit, et uuesti tagasi üles hüppama hakata. Peale seda halenaljakat juhtumit sain endale lisaks ka sinise pepu :). Nüüd ei tule jälle tükk aega seda plaani, et tahaks kodust välja minna. Vähemalt enne mitte, kui jalg pole piisavalt paranenud, et sellega kasvõi longata saaks.

Olen siis kodus, ei võitle maailmaga vaid kasutan aega muul moel ja enda jaoks kasulikult.

Uurin netist uusi asju, loen huvitavat raamatut, kuulan musa, mõtlen palju ja muud nipet-näpet.

Ei saa just öelda, et igav oleks...

Aga kui terveks saan, siis olen ikka kordades aktiivsem.

Kuule August vaata august kas August kukkus alla august...

Nagu ikka mul juhtub - eelmise ja praeguse postituse vahele mahub ikka igast vallast asju.

Kohe niipalju, et ei teagi jälle millest alustada kas viimastest ärevatest sündmustest, või siis kaugematest juhtumistest.

Purskan siis kohe kõige kehvema uudise välja - eilses trennilaagri trennis (alles teine päev kahenädalasest laagrist) tegime hüppeid maas. Harjutasime mõnda aega kõik eraldi ja lõpuks pidime ühekaupa kõigile ette näitama. Nii minagi. Kui ma oma esimese katse aksel + kahene ritt ära sooritasin selgus, et treener ei pannud mu hüpet tähele ja palus uuesti sooritada. Vot ja selle teise katsega, kui kõikide silmad olid ainiti minul maandusin ma hüppest nii kehvasti, et jalg raksatas hüppeliigesest kokku ja sinna maha ma jäingi. Trenn lõppes sellega ja nagu vaatemängust veel vähe oleks - minu eest hakkas nutma taevas! Kiire paistetus ja treeneri ärevus sundisid mind traumapunkti minema, kus selgus siiski, et kõige halvem variant jäi ära ja mu luud-kondid olid kõik terved, mida aga ei saanud hüppeliigese sidemete kohta öelda. Midagi aga seal minuga ette ei võetud - paluti kodus ravida.

Kui ma sealt kahel jalal komberdades lahkusin ja tundus, et väga hulluks siiski ei lähe, siis öösel ja täna, ehk siis järgmisel päeval on asi ikka sitttt olnud. Jalg on sinine ja hullult paistes ja mis kõige hullem valutab niiväga. Toetada ei saa ma jalale juba eile õhtust alates, isegi mitte varvast maha panna. Arsti ütlemise kohaselt 2-3 nädalat peaks minema selle paranemisega... See on ikka hull värk ja ma olen täiega löödud, lohutamatu ja kurb. Ainus, mis ma praegu teha saan on ajugümnastika :)

Või siis memuaaride kirjutamine :)

Novot siis varasematest sündmustest - Tartuffil käisin ikka omajagu. Tore üritus!

Ja ka Bombillaz, kes seal esines said minu ja Triinu südamed endale :)

Viimasel nädalavahetusel aga olime külalised Annika sünnipäevapeol Lodjasõidul Emajõel.

Tore päev rahuliku tiksumisega ja kauni vaatega.

Laeva lapsed olid toredad pärdikud - kõlkusid ja ripnesid seal igas asendis.

Jõe rannas nägime meeletult kalamehi aga ühes sadamas võttis meid vastu puhkpilliorkester trummitüdrukutega. Kõigi üllatusnivoo oli täiega laes ja jäigi mulje, et mitte keegi meist ei korraldanud seda uhket marssi. Lahe, et inimesed niimoodi üllatada suudavad...

Nende kalameestega seoses olin ma ikka täiega üllatunud - nii paljudele inimestele on sisse kodeeritud see olek või tegevus, ja meeletu mass on vabadel päevadel õng peos kuskil kalda servas seismas.

Lodjal sõitsime vahepeal ka purje abil. Kuna tuul oli napp, siis pika pingutusega saavutas Lodi kiiruse 1 sõlme. Võite oma fantaasiates ette kujutada millise maa me sellise kiirusega mis aja jooksul läbida suutsime... :) Seega nägime nii purje üles-, kui ka allavõtmist. Romantiline! :)

Romantilised vaated jõe kallastel ootavad pea igas käänus.

Tartu linnas aga täitsa asfaldi peal õnnestus kohtuda sellise suure molluskiga, kes oli end koera moodi pikali sättinud ja lihtsalt peesitas seal.

No ja muidugi olen olnud vahepeal ka hoolas perenaine - teinud igasugu hoidiseid alates kurgisalatist ja lõpetades õunamoosiga. Tore vaaritamine.

Nüüd aga olen siis mõnda aega kodune - võite mind vaatama tulla!

Vajadusel võin hirmutada koleda jalaga :)

Inspiration...

:)

nii musitseerib Little Dragon "Ritual union"

Mõtlesin siin, et mida huvitavat nüüd kajastada - kas seda, kui toimekas ma täna olin ja sain poole päevaga puhastatud ühe aknaraami; viisin raami klaasimehe juurde uut klaasi lõikama; tõin selle tagasi; kittisin; kinnitasin klaasi naeltega ja klaas ei läinudki katki :) ; kittisin lõpuni; koristasin; viisin 2 arvutit parandaja juurde; kohtusin linnas oma kooliaegse pinginaabri emaga; jne jne

A keda see huvitab???

Hoopis rohkem on väärt asjad mis inspireerivad - mind on inspireerinud viimasel ajal mitmedki asjad või inimesed ja miks mitte siis soovitada seda ka teistele sõpradele?

Raamatud:

Lii Unt on kirjutanud kaks suurepärast raamatut:
"Parim näitleja linnas. Varanasi päevaraamat" ja selle järg
"Illusioonimeistrid. Varanasi päevaraamat 2"

Mina läksin hõlpsasti nende sisse ja ei tahtnud tükil ajal Indiast välja saada :)

Ka Anna Gavalda raamatud on kõik siiani toredad olnud.

Muusika:

Vahepeal on selline tunne, et uut muusikat ei tule kohe mitte kuskilt otsast peale ja kõik mida kuulen on justkui nagu tuttav. Siis ootamatult avanevad helide väravad ja sealt paiskub uut kraami kohe külluses. Minu soovitus on - kuulake erinevate raadiojaamade erinevate saatejuhtide või stiilide saateid ja saate kohe, nii et vähe pole :).

Isiksuse arendamiseks:

Selle küljega olen siiani suht jännis olnud aga seda põhjatum või avaram see tundub...
Siin on pisut ohtlik midagi konkreetset soovitada - kui, siis ehk üldiseid suundi, mis igaüht võiks aidata paremuse poole.
Ükskord kuulasin täiesti ennastunustavalt raadiosaadet hiina meditsiinist (kui aus olla, siis järelkuulasin sedasama saadet isegi mitmeid kordi aga kahjuks seda enam teha ei saa); mõne huvitava mõtte olen saanud ka näiteks sellelt lehelt

Iga sellise lehe või saatega hakkavad kuidagi lingid jooksma, kui sa oled jõudnud ühe nimeni, siis sellega avaneb sulle järgmine, seejärel jälle järgmine jne jne. Ainuke asi on see algus õigel hetkel enda jaoks leida.

Vot ja siis selle enesearendamisega on hetkel mul lugu niimoodi, et olen avatud kõigele uuele ja huvitavale. Mina olen vist üks neist, kes usub, et igaüks võib hakkama saada mistahes tööde või ettevõtmistega siin elus, on vaja vaid piisavalt tahta ja mõnda aega eesmärgipäraselt toimetada. Positiivne tuleb ka olla - see on vaat et kõige tähtsam.

Peale selle või siis enne kõike inspireerivad mind muidugi teised inimesed - need, kes on julged ja ajavad oma asja või teevad midagi imetlusväärset või on lihtsalt andekad. Toredad inimesed on alati rõõmuks aga siis veel rohkem, kui nad mu sõbrad on :).

Nõndaks, et olen positiivne ja uute tuulte ootuses. Põnev kaspole!?

Kurjam "Õhulossid"