Käisin ka Iluuisutamise EM-l Tallinnas melu kogemas.
Teglikult sattusin sinna hoopis esinema, mis oli suhteliselt uskumatu kogemus, kuna paljud sõbrad kes teadsid mu uisuhuvi tegid nalja et: "...noh, lähed ka em-le vä?". Ja siis ootamatult soovitigi meid sinna esinema, nii et jah, ma käisin EM-l ja uisutasin võistlusjääl!
Salvestus sellest on ühel uisukaaslasel isegi olemas, nii et kel soovi saate seda vaadata. Kahjuks on tegu tummfilmiga aga võite siis samal ajal endale sobiva muusika mängima panna:
Kogu see EM-i üritus oli põnev vaadata nii uisuhuvilisele, kui ka neile kes ainult ilu või kukkumisi elevusega vaatavad. Melu oli positiivne ja võistlusi ning selle telgitagust vaadata oli väga huvitav.
Naiste võistlus oli sootuks teise emotsiooniga, kui õhtune jäätants.
Kuidagi suutsin pea igale naisele kaasa elada.
Meie Elenale hoidsin pöialt, Gruusia Elene oli mu lemmik, nagu ka Türgi Tugba ja uskumatult sümpaatne Carolina võitis mu poolehoiu.
Sellist asendit (bielman) tahaks ka saavutada :)
Selle Gruusia Elene üle, kes saavutas kolmanda koha oli mul ikka maru hea meel, nagu ka Carolina üle.
Päeval, mil esinesime sain istekoha kohe porte ääres, enne esimesi pealtvaatajaid. Seega sain seal mõnuga cm kauguselt uisutajaid pildistada. Muidugi lisaks sattusin istuma lahedate Hispaania fännide ees, kes väga emotsionaalselt elasid uisutajatele kaasa, nii et melu oli kohe kahel pool :).
Uisupaaridest, keda sel õhtul nägin jäi mulle kaks lemmikut: õde-vend Kerr'id Suurbritanniast ja allpool tulevatel piltidel Itaalia uisupaar.
Mul oli siiiralt kahju, et nemad kogu võistlust ei võitnud (selle originaaltantsu osa nad võitsid ikkagi).
Õnn oli veel kord minu poolel - nimelt minu lemmikud said kaela just sellised medalid, mida mina pildistada sain. Ehk siis EM-i hõbemedal:
Üldisest korraldusest meeldis mulle see, et kohe kui võistlus lõppes algas ka autasustamine, võitja(d) sai kohalolevale rahvale intervjuu anda samal ajal, kui poodium lae alt jääle lasti ning punased vaibad lahti keriti ning siis kohe see ka toimus, nii et rahvas oli saalis kõik ilusti alles.
Samuti olid hästi sümpaatsed medalineiude kostüümid.
Ja pisikesed lilleneiud, kes jäält karumõmme ja lille korjasid oli toredad nupsud kaugelt vaadates.
Ühe päeva vahepalaks oli Noorkuu, kes kaugele paistvate võdisevate jalgadega jää keskele värisesid ja siis seal kohal olles kenasti laulsid.
Meie show täitis eelmisel päeval just samasuguse võistluse vahe ja mulle tundus et publikule meie etteaste koos trikivabriku tüüpidega väga meeldis. Küll aga ei pruukinud see meeldida järgmistele võistlejatele, ja oli kuulda ka, et korraldajatele (ei tea kus nad enne olid, kui meid sinna kutsusid...), sest hall oli pärast tuleshow'd üsna hall ja vingune.
Seevastu aga rahvas vajab ju küll tsirkust ja leiba... Minule vähemalt oli kuulda, et poole meie tõrvikutega sõitmise ajal rahvas hakkas ka aplodeerima, mis oli üsna meeliülendav tunne küll.
Tore üritus, mida tahaks veel korrata aga lähemas tulevikus vist sellist võimalust enam ei tule...
Hea et sel korral ka mina kuulusin nende väheste hulka, kes EM-i jääl on uisutanud ja iseenesest mõistetavalt tunnen tükk aega selle üle nii elevust kui ka uhkust. :)
