Viimasel Belgia päeval sõitsime Ardennide poole, mägede suunas.
Imeilusad külakesed mägede vahel, metsadega kaetud mäed kohe seal kõrval.
Muidu on Poolast edasi ikka enamasti ainult agraarmaad näha - lõputud põllud, mille vahel paar puud või teeäärsed puudealleed. Mägedes oli enamasti pilt roheline - mets ja väheke teid-maju.
Sattusime La Roche-en-Ardenni, Durbuy armsasse külakesse ja nende vahel asuvale betoonist teega matkarajale.
Koeri on seal ka palju. Väga palju kohtasin väikest tõugu koeri aga vahel ka suuremaid. Brüsselis tabasin aga meie Pähkli vastikustunnet kohalike muruga kaetud parkide ja väikeste muruplatside vastu. Mõned olid isegi sellised mida ta servast nuusutas, siis väristas vastikusest ja ei asutunud peale. Kõik see haises isegi minu nina jaoks võikalt ja suureks hämmastuseks avastasin, et suurlinnas enamus koeraomanikke oma koerte järelt ei korista. Tõeliselt ebameeldiv olukord, maeitea kuidas selline ebaviisakus seal vohab... Eesti koerad ja Pähkel on nende kõrval lausa loodus- ja lillelapsed.
Ilusas ja kaunis kohas, mägede vahel ja jõe ääres lookles selline betoonist matkarada.
No ikkagi oli ilus jalutada, tühja sest betoonist.
Meil on hetkel koeravaimustus. Vahepeal oleme vaadanud ka netist koeratõuge ja kuidagi on nii läinud, et oleme mõtlema hakanud kuidas oleks millalgi omada veel üht koera. Tõud, mida vaatame näevad Pähklile üsna sarnased välja, karvased aga pisut suuremad. Oleme unistustes välja valinud mõne koeratõu, mis võiks tore olla, näiteks nagu Bobtail, Poola lasukmaa lambakoer või veel mõni.
Siis järsku Durbuys ühes poes nägin lahedat koera. Tiirutasime seal ümber niikaua, kui perenaine koos koeraga välja tuli ja kuidagi prantsuse-inglise segakeeles saime isegi suheldud ja aru, et see lahe koer oli Tiibeti terjer.
Koeratõuge tutvustaval netilehel on selle tõu kohta tekst "Tiibeti terjer on iseloomult väga sotsiaalne, rőőmsameelne, elav, intelligentne ja tähelepanelik. Talle ei meeldi olla üksinda, seega sobib ta perre kus on ka teisi koeri. "
Võite nüüd arvata millele me mõtleme...
Samal ajal kui mina olin Poola-Belgia reisil oli üks mu töökaaslane Gruusias rändamas. Kirjutas peale reisi ülistava kirja Gruusiareisi ja selle maa ja rahva kohta, nii et mul on nüüd järgmine reisisiht jälle silme ees.
Seniks proosit!
