All the universe...

Ma ei tea kas keegi veel on sellist tunnet tundnud, et kogu mu maailm (mõtlen siin, et minu maailm lähtub minust ja ulatub kaugemate osadeni, mis minuga seotud on, nagu igaüks meist tavaliselt tunneb) liigub ühes taktis. Ma pole kindel kas sõnad seda nii peegeldada oskavad kui mul see tunne tuli...
Mõte on vist selles, et kui anda võimalus või pigem usaldada kõike, siis ei juhtu mitte midagi halba, hoopis täitsa tore on. Õpin veel kuidas seda sõnadega edasi anda, ehk järgmistel kordadel läheb ladusamalt... :)

Tahan jagada teiega ühte mu arust Kate Bush'i ilusaimat laulu, lummava hääle ja nii seksika videoga.
Vaadake kuidas tants tekib!
Tasub ära märkida, et aasta siis oli 1978 ja Kate oli minu teada 20-aastane!

 Kate Bush - "Wuthering Heights"




Seda laulu on coverdatud läbi aastakümnete. Isegi püütud teha Kate'i liigutusi, rääkimata tema laulmismaneerist. Iidol niipaljudele!!!
Mu üks teine lemmik, Röyksopp on ka esinemistel sedasama laulu esitanud, nagu saate näha siin.

Midagi hoopis rahulikumat võite leida siin aga ikka sama laul :)

Kuldne sügis

 

 Mingil kummalisel põhjusel pole mul möödunud suvest väga palju mälestusi.

Küll aga on neid juba kuhjaga käimas olevast sügisest.

Kalendris oleva kuupäevalise sügise algusega pole minu sügisel sealjuures midagi pistmist. Kui väljas ikka juba kolletab ja lõhnab sügise järgi, siis nimetangi seda nii. 

Kuldne sügis on ilus. Ka vihmane ja udune on armas. Tundub et hetkel sobib kõik!

 

 Rabas peale muude ühekaupa plõksimiste plaanisin teha ühest kenast kohast panoraampildi. Seee see tulemus ongi. Sai vist 7-st või 8-st võttest kokku traageldatud. Mõnus nokitsemine ja tuunimine on see töö aga samas nii rahustav ja "hunnik" saab lõpuks nurka :)

 

 Lisaks ringi tuiamisele või siis arvutis nokitsemisele ühinesin mitme koolitusega - ühe tulemusena saab minust aasta lõpuks loodetavasti osavam näpp ka vektorgraafikas (mis on vähemalt mind nii nii nii innustav). 

Teine üritus aga oli 1-päevane ideebörs, kus umbes 30 inimest hommikust õhtuni tegid erinevate ideedega meeskonnatööd. Vahelduseks jube põnev ja ergastav kogemus. Kõige lahedam idee mis sealt mulle pikaks ajaks mõtlemisainet pakub oli ühe vanema mehe idee nimega "Vahepension". Mina ja tundus, et ka enamus sellest grupist vaimustusid ikka täiega sellest ja ma loodan nii väga, et sellest asja saaks. Teema on selles, et enamus Eesti rahvast tapab ennast tööga ja lihtsalt ei jõua pensionipõlveni. Tööeal juba tekib stress ja igast haigused suurest ülepingest. Lisaks ei ole sellised lörtsind inimesed töö seisukohalt tulemuslikud. Vahepension aga lahendaks kõik just õigel hetkel - 40-ndate aastate keskel on inimestel võimalik võtta 3- kuni 5-aastane vahepension, et mõneks hetkeks lõdvaks lasta, ennast uuesti täis laadida, rännata maailmas ringi, kui veel selleks võimeline oled, saada uusi ideid ja motivatsiooni ja siis peale seda vahepausi tulla uuest energiast pakatavana tööturule tagasi ja kütta elu lõpuni jälle tööd teha :). Geniaalne idee! Kas pole?  Idee autori sõnul aga on ainus mure selle juures, et see potsab valdkonda "kas kõik või mitte midagi", et kuidagi pooleldi seda korraldada ei saa. Lisaks on selle läbi surumiseks vaja riik enda tahtele allutada või lausa üle võtta :)

 

 Mina unistan siin ikka igasugustest tegevustest või arengutest ja annan pisitasa endast parimat, et unistuste tulemuste poole liikuda.

 

Tuli hoog peale

Tuli jälle hoog peale. Tagajärg on näha :)

Kui keegi soovib, siis andke julgelt märku!

 

Teist päeva sõidan rattaga, mis on arusaamatul põhjusel vähem väsitav, kui kõndimine.

Kaks päeva olen saanud ka magnetravi. Tädi, kes sellega tegeleb on hästi lahe - jutukas ja sõbralik. Lausa lust on sinna iga päev minna.
Selle raviga lubati, et alguses läheb enesetunne kehvemaks ja pärast paremaks. Hakkasin siin omaette mõtlema, et ei tea kui oleks vastupidi öelnud kas siis oleks ka vastupidiselt tundnud??? 

Muidu aga läheb iga päevaga järjest paremaks ja kohe-kohe olen kõige põneva ja ka teie kõigi jaoks valla.

 

Et ei tunduks ühekülgne, siis uisuvallast ka 1 näputöö - teemal naised trennis tegid :)

Kas pole tore see uisutamine?

 

 Uued asjad veel avastamata aga peagi ka see hetk saabub...

Isegi olen juba ootel.

 

Ohh küll ma alles tantsin

 

Moloko - Familiar Feeling:

...no küll oleks tore hullata

 

Anatoomia

Kuidas küll suudavad arstiks õppijad kõik jupid ja tükikesed ladina keeles pähe tuupida vot seda ma aru ei saa.
Püüdsin pika aja jooksul aru saada milline osa minu jalast mulle muret tekitab. Uurisin pilte ja võrdlesin jalaga, siis uurisin edasi, tõlkisin ladina keelest inglise keelde ja sealt eesti keelde... Kas arstidel käib see samamoodi või keegi teeb selle jada pisut lihtsamaks ja kiiremini adutavaks?
Ise läbi viidud uurimise tulemusena arvan, et ma rebestasin oma hüppeliigese peal risti asuvaid kõõluseid. Katki neid vist väga võimalik pole teha aga venitada küll. Kahjuks ei kinnita ega lükka seda arvamust mitte keegi ümber, sest keegi ju ei uuri...
Vaata pildil Cruciute ligament.

pilt võetud siit

Huvitav millal sellest aegluubis tempost välja saab???


Peter, Bjorn & John - Youg Folks:

Naine naa-naa-nana-nana...

Sellise toreda fotograafi tööd leidsin. Vaadake teiegi: Lissy Elle Photography

Ma pole veel kindel kas varahommikul saabunud uus idee on super mega või natuke vähem aga mind tabanud välgusähvatus on kirjutada raamat, mille pealkiri võiks näiteks olla "Minu Naine".
Ehk on keegi peale minu veel lugenud raamatut "Naine". Vot see minu raamat algaks umbes sellest ajahetkest, kus lõpeb see raamat ja algab niiöelda minu vaevarikas kooselu Naise ja tema lastega ja nende sugulaste ja sõpradega ühe maja piires. See tuleks küll mu vaimusilmas selline raamat, et vaadake ette kes teie majas elada võivad! Püüaks jätkata lugejatele rikastavaid pajatusi millises rütmis osade inimeste elu käia võib (juhuks, kui keegi on siiani veel umbes samasugune, kui mina enne Naise ja tema marginaalse seltskonnaga kokku puutudes - poleks iialgi osanud arvata millised inimesed siin meie kõrval veel leiduvad peale kõikide toredate...).
Iga päev võib tuua uusi (või ka juba varasemalt kogetud) üllatusi, mis minu jaoks on reeglina hämmastavad ja pehmelt öeldes ebameeldivad aga olen tähele pannud, et kui ma neid teistele paotan, siis naer (reeglina koos hämmastusega) ei lõpe.  Ehk võtan asja ette ja saate teiegi oma pisikese roosa ja pehme maailma natuke värvikirevamaks lugeda :))))

Seniks aga nautige teiste loojate loomingut raamatute, fotode või filmide kaudu!

For example:
Rick Mereki MOVE:


MOVE from Rick Mereki on Vimeo.

Aga naistele meeldib selline muusika

...moodne ja rütmikas...



Esimese septembri üritus uisusõltlastele oli seekord selline. Komberdasin kesklinna, plastikjää juurde kohale, istusin ja salvestasin ja pärast olin hullult väsinud. :)
Iga natuke pikem vahemaa longates, kui tagumisest toast vannituppa väsitab kõvasti ära. Veel 1 uudis seoses haige jalaga on tekkind - haige jala säärelihas on lootusetult kadunud. Teise kõrval näeb see nüüd üsna närb ja sirge välja, ilma igasuguse paunata sääre juures. Kui jalg terveks saab, siis on tööd veel rohkem, et taastada ka endine kogus lihast :)



Tiidu sünnipäev oli sel aastal nii muljekas et ma juba igatsen seda taga või siis järgmist samalaadset hullamist.
Mõtlesin seal vahepeal, et pean paberi ja pastaka haarama, et kõiki neid nalju ja sõnaloomeid üles kirjutama hakata aga kahjuks ma seda ei teinud, nii et mul on jäänud vaid 3 näidet:
kõhutuuletõkkeplaat,
suht-koht,
suguühtekohta magama.
Ettevaatust mõtlemisega! Kõikide tähendus jääb sündsuse piiridesse!!! :)))

Täitsa huvitav on

Radiohead - Creep

video peaosas Charlotte ja Johnny

Eelmise videoga teeb põneva lingi järgmine video.

Laulab eelmise video imeilus ja kauni häälega näitleja ja muusika koostöös minu lemmikuga - AIR.

Charlotte Gainsbourg - 5:55

Täna on nii ilus ilm, mida naudin seekord toast.

Jah olen veel vangis, toas kinni oma haige jalaga :)

Paar päeva tagasi tuli mõte, et olen juba nii tugev küll, et hüpata kodust välja. Turvamehega seda hakkasingi tegema ja kui olin jõudnud oma hüppamisega peaaegu kõige alumise trepiastmeni, välisuks juba silme ees siramas, siis terve jalg libastus ja murdosa sekundiga olin läraki perseli jalad pikalt ees. Itsitasime siis välisukse juures paar minutit, toetasin autole ja ajasin naabrimehega juttu mingi 10 minutit, et uuesti tagasi üles hüppama hakata. Peale seda halenaljakat juhtumit sain endale lisaks ka sinise pepu :). Nüüd ei tule jälle tükk aega seda plaani, et tahaks kodust välja minna. Vähemalt enne mitte, kui jalg pole piisavalt paranenud, et sellega kasvõi longata saaks.

Olen siis kodus, ei võitle maailmaga vaid kasutan aega muul moel ja enda jaoks kasulikult.

Uurin netist uusi asju, loen huvitavat raamatut, kuulan musa, mõtlen palju ja muud nipet-näpet.

Ei saa just öelda, et igav oleks...

Aga kui terveks saan, siis olen ikka kordades aktiivsem.

Kuule August vaata august kas August kukkus alla august...

Nagu ikka mul juhtub - eelmise ja praeguse postituse vahele mahub ikka igast vallast asju.

Kohe niipalju, et ei teagi jälle millest alustada kas viimastest ärevatest sündmustest, või siis kaugematest juhtumistest.

Purskan siis kohe kõige kehvema uudise välja - eilses trennilaagri trennis (alles teine päev kahenädalasest laagrist) tegime hüppeid maas. Harjutasime mõnda aega kõik eraldi ja lõpuks pidime ühekaupa kõigile ette näitama. Nii minagi. Kui ma oma esimese katse aksel + kahene ritt ära sooritasin selgus, et treener ei pannud mu hüpet tähele ja palus uuesti sooritada. Vot ja selle teise katsega, kui kõikide silmad olid ainiti minul maandusin ma hüppest nii kehvasti, et jalg raksatas hüppeliigesest kokku ja sinna maha ma jäingi. Trenn lõppes sellega ja nagu vaatemängust veel vähe oleks - minu eest hakkas nutma taevas! Kiire paistetus ja treeneri ärevus sundisid mind traumapunkti minema, kus selgus siiski, et kõige halvem variant jäi ära ja mu luud-kondid olid kõik terved, mida aga ei saanud hüppeliigese sidemete kohta öelda. Midagi aga seal minuga ette ei võetud - paluti kodus ravida.

Kui ma sealt kahel jalal komberdades lahkusin ja tundus, et väga hulluks siiski ei lähe, siis öösel ja täna, ehk siis järgmisel päeval on asi ikka sitttt olnud. Jalg on sinine ja hullult paistes ja mis kõige hullem valutab niiväga. Toetada ei saa ma jalale juba eile õhtust alates, isegi mitte varvast maha panna. Arsti ütlemise kohaselt 2-3 nädalat peaks minema selle paranemisega... See on ikka hull värk ja ma olen täiega löödud, lohutamatu ja kurb. Ainus, mis ma praegu teha saan on ajugümnastika :)

Või siis memuaaride kirjutamine :)

Novot siis varasematest sündmustest - Tartuffil käisin ikka omajagu. Tore üritus!

Ja ka Bombillaz, kes seal esines said minu ja Triinu südamed endale :)

Viimasel nädalavahetusel aga olime külalised Annika sünnipäevapeol Lodjasõidul Emajõel.

Tore päev rahuliku tiksumisega ja kauni vaatega.

Laeva lapsed olid toredad pärdikud - kõlkusid ja ripnesid seal igas asendis.

Jõe rannas nägime meeletult kalamehi aga ühes sadamas võttis meid vastu puhkpilliorkester trummitüdrukutega. Kõigi üllatusnivoo oli täiega laes ja jäigi mulje, et mitte keegi meist ei korraldanud seda uhket marssi. Lahe, et inimesed niimoodi üllatada suudavad...

Nende kalameestega seoses olin ma ikka täiega üllatunud - nii paljudele inimestele on sisse kodeeritud see olek või tegevus, ja meeletu mass on vabadel päevadel õng peos kuskil kalda servas seismas.

Lodjal sõitsime vahepeal ka purje abil. Kuna tuul oli napp, siis pika pingutusega saavutas Lodi kiiruse 1 sõlme. Võite oma fantaasiates ette kujutada millise maa me sellise kiirusega mis aja jooksul läbida suutsime... :) Seega nägime nii purje üles-, kui ka allavõtmist. Romantiline! :)

Romantilised vaated jõe kallastel ootavad pea igas käänus.

Tartu linnas aga täitsa asfaldi peal õnnestus kohtuda sellise suure molluskiga, kes oli end koera moodi pikali sättinud ja lihtsalt peesitas seal.

No ja muidugi olen olnud vahepeal ka hoolas perenaine - teinud igasugu hoidiseid alates kurgisalatist ja lõpetades õunamoosiga. Tore vaaritamine.

Nüüd aga olen siis mõnda aega kodune - võite mind vaatama tulla!

Vajadusel võin hirmutada koleda jalaga :)