Esimese ööpäeva pisikesest arglikust jänkupojast on paari päevaga saanud täitsa lõbus ja juba pooljulge koeraplika.
Pähkel närib kõike ja palju.
On ehk liiga palju sülekoer. Liiga armas, et mitte nunnutada ja võib täitsa nii olla, et rikun ta nunnutamisega ära.
Tundub, et on valmis kõike õppima, oskab juba istuda hea toidu saamiseks, reageerib oma nimele, tuleb kohale kui lõbusalt kutsuda, oskab kakada ainult väljas ja pissida enamasti väljas :)
Öösel teeb tramburaid või nutab, nii et öö viisakat käitumist on veel tublisti õppida vaja.
Üle kõige aga toob kutsikas koju hiiglama palju rõõmu ja kui keegi on kodust ära, siis tagasi tulles või eemal olles küsitakse ainult Pähkli kohta.