Tuletulemisel käidud ja tuli enam, kui 100 km edasi viidud.
Oli väga tore ja elamusterikas. Teeksin kaasa teinekordki.
Olin õnnega koos, et sain kaks päeva nii tule kui ka liputandemrattaga sõita ja vahepeal ka tavalise rattaga grupiga kaasa sõita.
Olin vaheldumisi esimene ja viimane :)
Võtsin kaasa ka oma kaamera aga kuna olin pidevalt rataste vahetuses ja seal oli kohal ka suur hulk toredaid fotograafe, nagu näiteks siin pildil paistev inimene täis üllatusi - Jaanus Ree, praegu kasutatud Siim Lõvi ning Väino Pool'i fotod, siis ise tegin mõned plõksud vaid nutika telefoniga.
Hiiglama südantsoojendav oli rahva osavõtt tee ääres ja tulevahetuspunktides ja küldes-linnades.
Teeveerel mõni tädi hõikas, et "küll andis teid kaua ikka oodata" ja minuti pärast olimegi temast juba kahjuks möödas aga siiski see tegi nii meil kui ka tal elu rõõmsaks.
Või siis teine kord, kui inimesed olid oma teeotsale tulnud suured kotid komme täis ja andsid kõikidele mööda sõitvatele ratturitele hoo pealt komme kätte…
Inimesed on ikka nii toredad.
Eestimaa on ikka nii ilus :)
Sain sõita tandemiga väga paljude inimestega, noorte ja vanadega, eestlaste ja venelastega (kuna sõitsin 2 päeva ju Ida-Virumaal).
Selle toreda naisega sõitsime tulerattaga Jõhvi. Tee peal, majade vahel oli lehvitama tulnud ka tema ema ja nii me seal siis kahekesi hõikasime "elagu ema!"
Nojaa… siis muidugi nägin kuidas kõik mis kulub läheb ka ükskord katki.
Veel nägin väga lähedalt kui pingeline on taolise ürituse korraldamine ja kui palju inimesi (keda reeglina pildile ei jäägi) on selle korraldamisega 24/7 seotud. Ja see pole mitte lihtne vabatahtliku töö. Respekt!
Tore on see, et sain uusi tuttavaid ja sõpru, nägin palju-palju päris elu, lehvitasin ja naeratasin mitme aasta normi täis.
Tulevahetuspunktides oli nii suhtlemist, ootamist, puhkamist ja ka esinemisi.
Minu südame võitis Jõhvikamoos oma tantsuga maanteeveere bussipeatuses.
Tantsugrupi juht laulis sõnadega "esimene takt ja teine takt ja kolmas takt ja neljas takt ja viies takt…"
Kuulake-vaadake ise - puhas lust!
Sellise pärja sain ühes peatuses esimesena finišeerudes…
Paigaldasin seejärel pärja üle ühe teise kaassõitja pakiraamile.
Kolme päeva jooksul sain nii päikest kui ka vihma ja rahet.
No ja siis saime Narva jõudes vikerkaare ja siis ka topeltvikerkaare!
Mida veel võiks tahta?
Hoidke siis ennast kursis tuletulemine.ee lehega - veel paar nädalat jätkub see tore trall!
Kui juhuslikult peaks teie kodust või lähedalt tuleteekond mööduma, siis ajage jalad kõhu alt välja minge lehvitage vapratele sellidele - saate hea tuju, see on kindel.
