Soomaa metsas ja soos

Ja siit nad jälle tulevad: ilus loodus, lilled ja liblikad, pitsilised tossupilved taevas, kunst ja ilu, lisaks laps ja tarud metsas  ning soomaa udu :)

Midagi hingele, või siis tänaseks

Tame Impala  - Feels like we only go backwards:

Grinderman - No pussy blues:

Ma ei tea mis värk on. 

Ühel päeval on ninnunännu, lilled ja liblikad ja teisel seevastu vajan karmi musa otse kõrva sisse.

Aga mulle minu maitse meeldib. Põhjendama pikalt ei pea kah :)

Kollane lill on imeilus ja tsill elu lahe

Riinuga oli kollaselillepäeval selline mmmmmmaitseiv eine:

Tänavakunst ja kevad Karlovas

Sellist tänavakunsti tahaks irmsasti ka enda maja seinale.

Uskumatud lood

Vahel on nii, et ma lausa ehmatan ennast justkui üles inimeste või nende käitumise pärast, mida ma enda roosas mullimaailmas ja toredate inimeste seas kunagi ei märka. Vahel on see üksnes ehmatav aga teinekord lausa äärmiselt ebameeldiv. Tõdemus, et maailm on ikka palju kirjum ja ettearvatamatum on on sellistel hetkedel lausa ülesraputav.

Mingil põhjusel tuli meelde just praegu üks juhtum nädala tagant, kui kõndisin töölt koju ja vastu lonkisid kaks tsikki umbes 10-12 aastased. Nägid sellised välja, et koolipäev oli ammu lõppenud ja lihtsalt igavlesid ringi lonkides, korralikult riides ja nägu värvitud. Nende käitumisest võis arvata tunnet "ma pole mingi laps, ma olen täiskasvanu" - mäletan veel seda tunnet :)
Siis kui üksteise juurde jõudsime, küsis suurem ja pisut ülbema olekuga tüdruk nii: "Kas helistamist saab?".
Mina tegin ikka eriti uskumatu näo pähe ja kordasin sama lauset suurema küsimärgiga "…kas helistamist saab????", mille peale tsikk ütles "Jahh".
Mina: "mis see tähendab?".
Tsikk andis seepale pisut pikemalt mõista, et tahab minu telefoniga helistada.
Mina seda ei võimaldanud ja isegi naeratasin lahkudes ja tundus, et nende elu sellest väga ei muutunud.

Teine juhus, mis umbes samal ajal juhtus oli see, kui seisin apteegi järjekorras, mõistlikult lähedal eelolevale kliendile, et vahele oleks mahtunud umbes pool inimest. Muidugi aga mahtus sinna vahele üks provva. Ma tegin imestusest kõva häälega "ehh?", mille peale proua pööras minu poole ja küsis et "kas sina oled järjekorras?". Kui ta sai aru, et mõtlesin oma järjekorras seisimist ja tema vaheletrügimist tõsiselt, siis astus minu selja taha aga hoidis kuni minu lahkumiseni apteegist minuga kehalist kontakti. :)

Ja muidugi minu maja naine pani mind eile ikka täiega jälle ufona tundma :) Tema ja teda ümbritsevad tüübid ja sugulased on ikka kõige eriskummalisemad (see on väga-väga pehmelt öeldud). Kirjasõna need lood kahjuks ei kannata, katsun need ka kiiresti mälust kustutada…

Öeldakse, et inimesed saadetakse meie teele, et neilt õpiksime. Olen püüdnud küll mõelda, et mis õppetunnid paganama päralt peaksin ma neilt õppima ja rohkemat, kui enda emotsioonide maha surumist pole suutnud välja mõelda.

Peale nende võõraste ja kummaliste on aga minu maailm ja minu inimesed lihtsalt imelised ja suurepärased! Lausa lust on teiega olla!

Bambi uisuetenduse reklaami kah...

Täpsemat infot uisuetenduse Bambi kohta leiab siit reklaamist!

Kiire kevad

On jah pisut unarusse jäänud see pildiblogi.

Mida huvitavat siis peale väsitava haiguse on veel vahepeal juhtunud? 

Uisuvõistlusel pildistamine ja Viljandi järvejooksu käisn vaatamas.