Kuule August vaata august kas August kukkus alla august...

Nagu ikka mul juhtub - eelmise ja praeguse postituse vahele mahub ikka igast vallast asju.

Kohe niipalju, et ei teagi jälle millest alustada kas viimastest ärevatest sündmustest, või siis kaugematest juhtumistest.

Purskan siis kohe kõige kehvema uudise välja - eilses trennilaagri trennis (alles teine päev kahenädalasest laagrist) tegime hüppeid maas. Harjutasime mõnda aega kõik eraldi ja lõpuks pidime ühekaupa kõigile ette näitama. Nii minagi. Kui ma oma esimese katse aksel + kahene ritt ära sooritasin selgus, et treener ei pannud mu hüpet tähele ja palus uuesti sooritada. Vot ja selle teise katsega, kui kõikide silmad olid ainiti minul maandusin ma hüppest nii kehvasti, et jalg raksatas hüppeliigesest kokku ja sinna maha ma jäingi. Trenn lõppes sellega ja nagu vaatemängust veel vähe oleks - minu eest hakkas nutma taevas! Kiire paistetus ja treeneri ärevus sundisid mind traumapunkti minema, kus selgus siiski, et kõige halvem variant jäi ära ja mu luud-kondid olid kõik terved, mida aga ei saanud hüppeliigese sidemete kohta öelda. Midagi aga seal minuga ette ei võetud - paluti kodus ravida.

Kui ma sealt kahel jalal komberdades lahkusin ja tundus, et väga hulluks siiski ei lähe, siis öösel ja täna, ehk siis järgmisel päeval on asi ikka sitttt olnud. Jalg on sinine ja hullult paistes ja mis kõige hullem valutab niiväga. Toetada ei saa ma jalale juba eile õhtust alates, isegi mitte varvast maha panna. Arsti ütlemise kohaselt 2-3 nädalat peaks minema selle paranemisega... See on ikka hull värk ja ma olen täiega löödud, lohutamatu ja kurb. Ainus, mis ma praegu teha saan on ajugümnastika :)

Või siis memuaaride kirjutamine :)

Novot siis varasematest sündmustest - Tartuffil käisin ikka omajagu. Tore üritus!

Ja ka Bombillaz, kes seal esines said minu ja Triinu südamed endale :)

Viimasel nädalavahetusel aga olime külalised Annika sünnipäevapeol Lodjasõidul Emajõel.

Tore päev rahuliku tiksumisega ja kauni vaatega.

Laeva lapsed olid toredad pärdikud - kõlkusid ja ripnesid seal igas asendis.

Jõe rannas nägime meeletult kalamehi aga ühes sadamas võttis meid vastu puhkpilliorkester trummitüdrukutega. Kõigi üllatusnivoo oli täiega laes ja jäigi mulje, et mitte keegi meist ei korraldanud seda uhket marssi. Lahe, et inimesed niimoodi üllatada suudavad...

Nende kalameestega seoses olin ma ikka täiega üllatunud - nii paljudele inimestele on sisse kodeeritud see olek või tegevus, ja meeletu mass on vabadel päevadel õng peos kuskil kalda servas seismas.

Lodjal sõitsime vahepeal ka purje abil. Kuna tuul oli napp, siis pika pingutusega saavutas Lodi kiiruse 1 sõlme. Võite oma fantaasiates ette kujutada millise maa me sellise kiirusega mis aja jooksul läbida suutsime... :) Seega nägime nii purje üles-, kui ka allavõtmist. Romantiline! :)

Romantilised vaated jõe kallastel ootavad pea igas käänus.

Tartu linnas aga täitsa asfaldi peal õnnestus kohtuda sellise suure molluskiga, kes oli end koera moodi pikali sättinud ja lihtsalt peesitas seal.

No ja muidugi olen olnud vahepeal ka hoolas perenaine - teinud igasugu hoidiseid alates kurgisalatist ja lõpetades õunamoosiga. Tore vaaritamine.

Nüüd aga olen siis mõnda aega kodune - võite mind vaatama tulla!

Vajadusel võin hirmutada koleda jalaga :)

Inspiration...

:)

nii musitseerib Little Dragon "Ritual union"

Mõtlesin siin, et mida huvitavat nüüd kajastada - kas seda, kui toimekas ma täna olin ja sain poole päevaga puhastatud ühe aknaraami; viisin raami klaasimehe juurde uut klaasi lõikama; tõin selle tagasi; kittisin; kinnitasin klaasi naeltega ja klaas ei läinudki katki :) ; kittisin lõpuni; koristasin; viisin 2 arvutit parandaja juurde; kohtusin linnas oma kooliaegse pinginaabri emaga; jne jne

A keda see huvitab???

Hoopis rohkem on väärt asjad mis inspireerivad - mind on inspireerinud viimasel ajal mitmedki asjad või inimesed ja miks mitte siis soovitada seda ka teistele sõpradele?

Raamatud:

Lii Unt on kirjutanud kaks suurepärast raamatut:
"Parim näitleja linnas. Varanasi päevaraamat" ja selle järg
"Illusioonimeistrid. Varanasi päevaraamat 2"

Mina läksin hõlpsasti nende sisse ja ei tahtnud tükil ajal Indiast välja saada :)

Ka Anna Gavalda raamatud on kõik siiani toredad olnud.

Muusika:

Vahepeal on selline tunne, et uut muusikat ei tule kohe mitte kuskilt otsast peale ja kõik mida kuulen on justkui nagu tuttav. Siis ootamatult avanevad helide väravad ja sealt paiskub uut kraami kohe külluses. Minu soovitus on - kuulake erinevate raadiojaamade erinevate saatejuhtide või stiilide saateid ja saate kohe, nii et vähe pole :).

Isiksuse arendamiseks:

Selle küljega olen siiani suht jännis olnud aga seda põhjatum või avaram see tundub...
Siin on pisut ohtlik midagi konkreetset soovitada - kui, siis ehk üldiseid suundi, mis igaüht võiks aidata paremuse poole.
Ükskord kuulasin täiesti ennastunustavalt raadiosaadet hiina meditsiinist (kui aus olla, siis järelkuulasin sedasama saadet isegi mitmeid kordi aga kahjuks seda enam teha ei saa); mõne huvitava mõtte olen saanud ka näiteks sellelt lehelt

Iga sellise lehe või saatega hakkavad kuidagi lingid jooksma, kui sa oled jõudnud ühe nimeni, siis sellega avaneb sulle järgmine, seejärel jälle järgmine jne jne. Ainuke asi on see algus õigel hetkel enda jaoks leida.

Vot ja siis selle enesearendamisega on hetkel mul lugu niimoodi, et olen avatud kõigele uuele ja huvitavale. Mina olen vist üks neist, kes usub, et igaüks võib hakkama saada mistahes tööde või ettevõtmistega siin elus, on vaja vaid piisavalt tahta ja mõnda aega eesmärgipäraselt toimetada. Positiivne tuleb ka olla - see on vaat et kõige tähtsam.

Peale selle või siis enne kõike inspireerivad mind muidugi teised inimesed - need, kes on julged ja ajavad oma asja või teevad midagi imetlusväärset või on lihtsalt andekad. Toredad inimesed on alati rõõmuks aga siis veel rohkem, kui nad mu sõbrad on :).

Nõndaks, et olen positiivne ja uute tuulte ootuses. Põnev kaspole!?

Kurjam "Õhulossid"

Savitreimise võistlus Olustveres

Õudsa, Norras toimunud juhtumi ajal tuleb kuidagi sundida end mõtlema teiste või siis tavaliste asjade peale...

Seega postitan toreda sündmuse pildid, mida eile hea sõbraga kaemas käisin.

Olustveres toimus rahvusvaheline savitreimise võistlus ja sinna sõit polnud asjatu. Väga tore üritus, kaunis asukoht ja vahvad inimesed. Tekkis ka meeletu huvi asja vastu, nii et vaatan edaspidi lahtiste silmadega ringi, et saaks sedasama ka ise katsetada.

Üritus oli siis selline - telgis oli lava, millel 5 kohta osavatele meestele ja naistele, kes said võistelda kahes voorus, mõlemad 20 minutit pikad, et vormida savihunnikust kas: kõrgeim silinder või laiem vaagen.

Kõik see toimus hindajate ja pealtvaatajate silme all ja eriti vahva ürituse juhi õhutusel ja naljade saatel.

Seltskond oli seal tõsiselt rahvusvaheline. Lisaks kodumaistele keraamikutele oli osavõtjaid Siberist, Soomest, Austriast, Türgist, Lätist ja kindlasti kuskilt veel. Mina jõudsin ära vaadata 3 vooru ja nautisin neid kõiki täiega.

Kui aeg täis sai, siis tuli laua tagant püsti tõusta (muidugi võis ka varem töö lõpetada), misjärel tuli hindaja, kes mõõtis kõige madalama koha silindri kõrgusest või kitsama koha vaagna/taldriku läbimõõdust. Mõõt pandi tabelisse kirja.

Seejärel kohe lõigati ka silinder pooleks.

Kõige kõrgem silinder (sel hetkel üle 350 mm) ja kõige laiema läbimõõduga vaagen (Eddi Leet minu mäletamist mööda 654 mm) said esikohad.

Nii see voor algas - meestel 6-kilosed savihunnikud ees ja ootavad tõsiste nägudega starti.

Siis läks hirmsaks surumiseks :)

... ja voolimiseks.

Lust vaadata kõik profid reas teavad täpselt mida teevad!

Kuni järsku laiemast silindrist hakkasid vormuma vaagna moodi asjad.

Töö lõpetanud keraamiku taldriku mõõtmine samal ajal, kui teised veel laiendavad oma vaagnaid.

Sünkroon-savitreimine kahekaupa...

... või kolmekaupa (selle vooru võitja esiplaanil).

Tegin ka lühikese filmi, mida saate vaadata siin:

Tore päev!

Läheks kohe veel sarnasele üritusele!

Jahedus enne kuumust

Hea, et nad hoiatavad et homme tuleb üle 30 kraadi sooja - kuidagi jõuab siis ehk vaimu valmis seada...

Beck "Where It's At

Kas pole jälle üks tore tantsulugu, ah?

Päevad on siin pikad

:))) pure putukaromantika :)

Naljakas, et alles just jõudsin harjuda, et ka öösel on väljas valge, kui praegu on küll keskkööl juba täitsa kottpime. Nõnda järjest kasvab see pimeduse aeg ja kahaneb valgus. No aga niikaua, kui seda siiski on tasub ju aktiivselt ära kasutada!?

Tuleks rohkem sportida!

Käisin jooksmas aga kuidagi ei suuda selle kuumusega ennast kokku võtta, et uuesti minna. Kuidas peaks ennast selleks paremini motiveerima? Lugesin juba isegi ühe äsja alustanud jooksja blogi :) Praegu on täitsa selline tunne, et hommikul lähen jooksma. Kuna mul eile öösel oli sama tunne ja täna hommikul oli väljas kohe palav, siis see tunne enam mulle peale ei tulnud. Seega kardan, et homme ka mitte. Huvitav kuidas nad ühekaupa seda ebameeldivat jooksmist alguses meeldivaks suudavad teha? Kindlasti on mingid nipid, nagu ikka ...

Ses suhtes on lihtsam, kui on suurem seltskond ja organiseeritud sportimine :)

Isegi, kui olen juba varem midagi sarnast pildistanud, siis ei takista see mind mitte üks teps. Plõksin ikka edasi, kui tuju tuleb :)

Rongid siin enam ei sõida aga raudteeromanika püsib.

Hetkekese leidsin ka oma varasemate poolikute ehete lõpetamiseks ja salvestamiseks.

Siin need on:

Muudkui toimetan edasi :)

Tekstiilitrükk

Et teha tekstiilitrükki alusta lihtsamast - leia sobiv tekstiil või riidetükk, soeta tekstiilivärv (või värvid), leia maalrirull ja otsi näiteks sobivaid taimi või lehti millega riidele trükkida.

Nende kõikide vahenditega saabki näiteks sellise kauni lehemustriga kanga.

Kõigest aga järgemööda.

Leht vanapaberi peale just sedapidi, et leherootsud on ülevalpool.
Just lehe tagaküljega trükitud lehed jäävad kaunimad.
Rull tee värviseks.

Nüüd kanna värv rulli abil lehe tagaküljele. Võimalikult põhjalikult ja ühtlaselt.

!!! Huvitav tulemus tuleb ka kahe erineva värvi kasutamisest ühel lehel (mitte segamise vannis).

Aseta kindla käega leht (värvitud pool allpool) kangale (mis on omakorda pehmel alusel - vana tekk või midagi sarnast).

Seda saad teha vaid korra, kuna ei taha ju värvilaike riidele :)

Nüüd aseta lehe peale vanapaber ja pressi käega leht riidele.
Ole ettevaatlik, et ei nihutaks lehe asukohta vaid pressiks otse ülevalt allapoole!

Peale mõningast pressimist eemalda vanapaber, võta vaikselt lehe servast kinni ja eemalda ka see!

Vaata oma tulemust. Tee järeldused kasutatud värvi ja selle koguse või paigaldamise-pressimise kohta. Rõõmusta kauni tulemuse eest või õpi vigadest! :)

Peale trükkimist peaks kangas kuivama just niipalju, et näpuga katsudes oleks trükitud pind kuiv. Seejärel triigi kangas tugeva kuumusega. Võid arvestada iga trükitud koha kohta paar minutit kuuma triikrauda.

Minu katsetuste tulemusena võin öelda, et tugevamate rootsudega lehed annavad ilusama tulemuse.

Teisalt on põnevad nii kindla rütmiga asetatud kui ka suvaliselt paigutatud lehed.

Kaunis tuleb ka õrnemate taimede nagu heinakõrte trükkimine.

Nii, et proovida tasuks kõike!

Soovitangi esmalt teha proovilapp, et aru saada kuidas ja mis kõige paremini õnnestub.

Nõnda võib trükkida kanga, kangatükile või rõivale mõne pisema elemendi.

Hea on ka meeles pidada, et kasutatav kangas peab olema puhas ja eelnevalt pestud.

Samamoodi saad trükkida ka trükipakkudega, kartulist või kustukummist lõigatud mustriga, pitsiga või mis iganes asjaga, millest võiks jääda huvitav / kaunis jälg või muster.

Lähedalt vaadates meeldib mulle selle lehe, Nurmenuku trükk:

Siin Pojengi lehega aga segasin pisut liiga vedela värvi:

Lõpetuseks pisut reklaami - seda kõike ma õpetan soovijatele Tammistu mõisa päeval, 10.juulil 2011 Tammistu mõisa pargis. Kui on soovi tule vaatama ja proovima!

Võid ka ise kohe katsetada sest keerulist pole selle juures küll mitte midagi.

Tiba muusikat

Aphex Twin - Nannou:

ja uuesti Aphex Twin - Avril 14th, kus on kokku pandud 2 inimest, kes nende lugu klaveril ja kitarril eraldi mängivad. Väga armas!

The Chemical Brothers - Snow (astume kuumusele vastu!)

Juba tean millest järgmine kord räägin :)