Kaised nablis või naised Kablis

Meie 2 -öö ja 3-päevane naistereis Kablisse sai teaoks üsna ootamatult aga nagu teada spontaansed juhtumised ongi kõikse toredamad...

Reisi alustuseks külastasime kõik esimest korda Võrtsjärve äärset vaatlustorni. Olen seda soovinud ka varem teha aga asi on tõesti hull, kui isegi juuni keskel on keeruline torni kuiva jalaga pääseda :). Seekord läbi turnimise see õnnestus.

Kablis oli aga üle ootuste hea ilm ja nagu mere lähedusele kohane tsill ja puhkusemaiguline olemine.

Elus pink :)

Elus redel :)

Meie naised + Svennu, kes praegu veel mehe mõõtu välja ei anna.

Konnakrooksumine oli ikka vägev ja põhjalik ja ka see kuidas nad omavahel seal vees mässasid :) vaadake ja kuulake ise!

Viskusime ikka vette ka. Ujumiseks on seda küll liig nimetada :)

Esialgu hirmuäratav tundunud naabri koer muutus viimaseks päevaks kõigi lemmikuks ja äärepealt oleksime ta lahkudes kaasa võtnud.
Jooksis kenasti kõikide puuroigaste järele aga muidu oli üsna kasvatamatta.

Kui loojangul on taevas umbes selline, siis mere ja taeva kokkupuutekant on järgnev, pidevalt muutuv värvidemäng.

Järgmise reisini!

Elu õied :)

Uskumatult rikkalikud pojengid õitsevad just nüüd. Pane ükskõik millise õiega roos sinna kõrvale ja see kahvatub nii, et endalgi hakkab piinlik :)

Eksisin nädalavahetusel turule ja ei saand kuidagi pidama. Ostsin kohe kõike ja palju. Pärast pidin ennast lõhki sööma - ei tea miks küll esimesed kartulid maitsevad nii nii head ja kodumaised maasikad ja tomatid ja värske hapukurk... Parim söök ever :)

Kummaline on see, et meie pisikesel maal on tihtilugu olukordi, kus midagi on liiga palju - talvel on meil siin nii palju lund ja niii külm, suvel nii palav ja niii palju sääski. Viimasel ajal satun olukordadesse, kus võrreldakse sääskedest söödud jalgu või käsi ja kõik teavad, millest jutt on või mida rääkija tunneb :).

Kes soovitaks toredaid raamatuid suviseks lugemiseks???

Pure torniromantika

Mais harrastasime palju kordi torniromantikat. Minu enda tornist, kaunis vaade ja romantiline olemine sees. Küll külalistega, küll ühe-kahekaupa. Nüüd läheb järjest palavamaks ja ma pole päris kindel kui tihti enam sinna päikesest kuumaks köetud katuse alla julgebki minna...

Sellegipoolest oli töö vaeva väärt ja nii mõnedki praeguseks väga õnnelikud torni üle :)

Kiired ajad on nüüd möödas...

Kiired ajad said läbi.

Valmis sai mu esimene tibuke või õigemini küll vasikas :)

Uisukooli märkmik 2011-2012 hooajaks. Mulle tundub see ikka ilmatuma armsana. Hoolimata isegi vigadest, mis trükki pääsesid. Õnneks küll mitte minu eksimuste vaid kahjuks trükikoja poolsetena. Endal mul on kindlasti kõige valusam neid vaadata, kuna ma juhtisin just neile tähelepanu aga no ei saanud parandatud... Peab ka sellest õppima ja veel järjekindlamalt oma nägemust või tahtmist nõudma.

Ühesõnaga mina tegin kõik fotod, mis 48-l lisalehel on aga ka jutulehtede ning kaante kujunduse. Päris tublisti tööd kokkuvõtteks.

Esikaanel ikka esitüdruk:)

Selline näeb märkmik seest välja.

Selline tänulik tagakaas.

Ikka olen natuke uhke ka :) tuli täitsa märkmiku moodi.

Teine kiirus tabas seoses Karlova Päevadega.

Väga hõivatud ma polnud selle korraldamisega aga siiski - ka seal kujundasin ma tänukirja ja toidutalongi, maalisin viitasid ja kõige suurem ports tabas mind ühe ürituse ettevalmistusega - lubasin huvilistele näidata oma maja taastatud torni ja seega olin sunnitud seda ja tervet pööningut varasemalt ka koristama ja kasima...

Karlova Päevad olid aga see aasta väga toredad. Rahvas võttis väga aktiivselt osa kõikidest erinevatest üritustest ja ilm oli enamasti hea. Uskumatu, et kui ühel ekskursiooni õhtul ka vihma sadas, siis see ei peletanud kedagi poole pealt minema. Ja inimisei oli saja ringis. kas pole meeldiv, et inimesed on nii toredaks muutunud? jah :)

Create your own video slideshow at animoto.com.

Nüüd veel mõned suuremat sorti pingutused tulemas, nagu näiteks trennilaager ja suur suvi!

Asian Dub Foundation - Crash:

Hüppajad

No mul on rõõmus meel, et päike paistab ja linnud siristavad ja et muudkui läheb rohelisemaks.

Täna nägin juba julget naist, kes astus otse emajõkke sisse. Ei tahtnud üksiti teda jõllitada aga niikaua, kui julgesin vaadata astus ta väga kindlal sammul kuni oli jõudnud üle põlve sügavale. Ju ta ikka läks ka edasi... Au talle!

Ja niikui ma kuulen või näen, et keegi jookseb, siis tahaks ise ka kohe seda teha või õigemini tahaks, et mulle meeldiks joosta, et saaks seda naudinguga võtta.

Ja kui juhtun kokku mingite muude lahedate spordiviiside või harrastustega, siis tahaks kohe ka proovida. Näiteks see hüppenööridega mässamine sai täna mu jaoks maru põnevaks. Ainuke viga, et selleks on tervet meeskonda vaja... :)

Vaadake ise ka! Kas pole vaimustav?

Yves LaRock - Rise Up loo videoks on sellised hüppajad:

DJ Fresh - Gold Dust saatel hullavad noored nii lahedasti: