Mais harrastasime palju kordi torniromantikat. Minu enda tornist, kaunis vaade ja romantiline olemine sees. Küll külalistega, küll ühe-kahekaupa. Nüüd läheb järjest palavamaks ja ma pole päris kindel kui tihti enam sinna päikesest kuumaks köetud katuse alla julgebki minna...
Sellegipoolest oli töö vaeva väärt ja nii mõnedki praeguseks väga õnnelikud torni üle :)
Valmis sai mu esimene tibuke või õigemini küll vasikas :)
Uisukooli märkmik 2011-2012 hooajaks. Mulle tundub see ikka ilmatuma armsana. Hoolimata isegi vigadest, mis trükki pääsesid. Õnneks küll mitte minu eksimuste vaid kahjuks trükikoja poolsetena. Endal mul on kindlasti kõige valusam neid vaadata, kuna ma juhtisin just neile tähelepanu aga no ei saanud parandatud... Peab ka sellest õppima ja veel järjekindlamalt oma nägemust või tahtmist nõudma.
Ühesõnaga mina tegin kõik fotod, mis 48-l lisalehel on aga ka jutulehtede ning kaante kujunduse. Päris tublisti tööd kokkuvõtteks.
Esikaanel ikka esitüdruk:)
Selline näeb märkmik seest välja.
Selline tänulik tagakaas.
Ikka olen natuke uhke ka :) tuli täitsa märkmiku moodi.
Teine kiirus tabas seoses Karlova Päevadega.
Väga hõivatud ma polnud selle korraldamisega aga siiski - ka seal kujundasin ma tänukirja ja toidutalongi, maalisin viitasid ja kõige suurem ports tabas mind ühe ürituse ettevalmistusega - lubasin huvilistele näidata oma maja taastatud torni ja seega olin sunnitud seda ja tervet pööningut varasemalt ka koristama ja kasima...
Karlova Päevad olid aga see aasta väga toredad. Rahvas võttis väga aktiivselt osa kõikidest erinevatest üritustest ja ilm oli enamasti hea. Uskumatu, et kui ühel ekskursiooni õhtul ka vihma sadas, siis see ei peletanud kedagi poole pealt minema. Ja inimisei oli saja ringis. kas pole meeldiv, et inimesed on nii toredaks muutunud? jah :)
No mul on rõõmus meel, et päike paistab ja linnud siristavad ja et muudkui läheb rohelisemaks.
Täna nägin juba julget naist, kes astus otse emajõkke sisse. Ei tahtnud üksiti teda jõllitada aga niikaua, kui julgesin vaadata astus ta väga kindlal sammul kuni oli jõudnud üle põlve sügavale. Ju ta ikka läks ka edasi... Au talle!
Ja niikui ma kuulen või näen, et keegi jookseb, siis tahaks ise ka kohe seda teha või õigemini tahaks, et mulle meeldiks joosta, et saaks seda naudinguga võtta.
Ja kui juhtun kokku mingite muude lahedate spordiviiside või harrastustega, siis tahaks kohe ka proovida. Näiteks see hüppenööridega mässamine sai täna mu jaoks maru põnevaks. Ainuke viga, et selleks on tervet meeskonda vaja... :)
Vaadake ise ka! Kas pole vaimustav?
Yves LaRock - Rise Up loo videoks on sellised hüppajad:
DJ Fresh - Gold Dust saatel hullavad noored nii lahedasti:
Kui nüüd hakata aegade algusest pihta, siis see oli mul sel hooajal kolmas võistlus ja kolme hooaja peale kaheksas võistlus.
Mis veel huvitav siin kokkuvõtete reas - sel hooajal olen ma saanud kõigil kolmel võistlusel teise koha. Neil kordadel olen kaotanud vaid välismaa naistele - poolakale, jaapanlannale ja soomlasele.
Viimane konkurent - vahva soomlanna, kellega toimus enne võistlust tore sõbrunemine.
Kahel eelmise hooaja võistlusel olen saanud samuti teise koha, mis teeb 5 teist kohta ühtejärge. Võib juhtuda, et just seetõttu on mul tunne nagu igavene teine :)
Õnnelikud teise koha omanikud
Järgmisel hooajal oleme just meie üksteise suurimad konkurendid, kuna siis võistleme ühes vanuseklassis.
Kuigi tundub, et läks ju kenasti siis ikkagi tagantjärgi ei saa päris rahul olla - pean ikka veel treenima ja treenima, et muudkui paremaks saada!
10. aprillil 2011 Tartus võistlustules. Kel huvi võib vaadata:
ps. Need pildid on Raija mehe ja Mariti mehe tehtud.
Millalgi umbes 6 aastat tagasi oli Tartus, klubis Tallinn selline tore ja meil mittekuulus bänd Duoud esinemas. Ei teand neist enne seda midagi aga õhtu oli superlahe. Kohal olijad mäletavad veel neid noori poisse, kes ei tahtnud lava ette ära mahtuda ja muudkui korrutasid "maailma parim bänd" või "maailma parim pidu"...
Hüppamist ja kaasaelamist oli tol korral nii et vähe polnud :). Nii muusikale, kui ka ühele Duoud'i mehele, kes uskumatult lahedalt oskas jõngelda.
Nüüd märtsis 2011 toimunud kontserdil tuli kohe meelde see jõnklemine. Mees oli vahepeal ainult kosunud ja vanemaks saanud, nii et seda eriliikumist väga palju ei tulnud.
Ei olnud ka eriti palju rahvast, kes oleks hullama hakanud (kahtlustan liigkõrget piletihinda selle süüdlasena!).
