Saturday, December 11, 2010

Lumi Tartu lumi


Paar päeva on olnud uskumatult ilus ilm aga samas ekstreemsed olud. Täna õhtul pildistamas käies polnud kahjuks enam lund sadamas ja mulle üllatuseks oli Tartu kesklinn lumest suisa lage. Olid küll megasuured lumemäed aga sellist sumpamist nagu äärelinnas, seal ei kohtand.
Ilu aga küll.




Põhjamaalaste kohvik:







Jah kui tahate näha kuidas lumi kuhugi ära ei mahu, siis minge näiteks Karlovasse, kus majaderivi on reeglina kohe kõnnitee servas ja kõnnitee kohe autotee servas.
Siis ongi tihtilugu nii, et autod on vaheldumisi inimkõrguste lumehunnikutega nende vahel.

Meie auto oli veel mõned tunnid tagasi umbes selline hunnik. Jõusaali trennis praegu küll käima ei pea - võta aga labidas kätte ja uha majaümbrus, auto ja kasvõi sõidutee puhtaks ja ihu märjaks.




Tuesday, December 7, 2010

Kiirustage rahulikult!



Kui väljas on just nii ilusalt talvine nagu ta praegu on, siis tahes-tahtmata kipub tunne sisse, et peaks kodu kaunistama või vähemalt püüdma seda korras hoida...

Tahaks rutiinist välja ja igasugu toredaid asju teha - väljas, looduses käia ja pildistada; jõulukaunistusi ja kinke teha; teatris, kinos ja kontserdil käia; head filmi telekast vaadata; sõpradega muliseda ja jalad soojas kakaod juua; midagi matsvat kodus küpsetada; raamatuid lugeda ja muidugi uisutada.
Kuidagi aga ei kipu kõigeks aega jätkuma. Ainuke vaba õhtu nädalas on juba ära kulunud...

Uisutamisest veel niipalju, et viimaste aegade lemmikuisukava on mul järgmine,
Daisuke Takahashi 2010 NHK Trophyl esitatud lühikava.
See on nii lahedasti muusikasse sõidetud ja mitte ainult mõnes kohas vaid läbi terve kava. Noja vaadake seda esimest hüpetekaskaadi - siuke tunne nagu nähtamatu kumm tõmbab ülespoole ja kuidagi nii kergelt ja lõdvalt hüppab! Omast käest tean, et isegi 1 pöörde tegemine hüppel on parajat pingutust nõudev tegu, rääkimata siis kahest või veelgi enam kolmest-neljast pöördest.
Daisuke on lahe ja sümpaatne tüüp. Hoian talle nüüd kogu aeg pöialt.


Jätkuks kuulake Linda Lewise mahedat laulu:


Rahulikku aega kõigile!

Wednesday, December 1, 2010

Brüssel mulle igatahes meeldis



Käisme lühikesel Brüsseli reisil.
Sõitsime selle soodsa lennufirmaga, kellega just eestlasi hirmutatakse ja olime väga rahul.
Paar päeva kohal, hommikust õhtuni väljas ja jalgel.
Oleks pidanud ainult tiba soojemal ajal sinna chillima minema...


Oma ostukirge saime sel reisil rahuldada Katsi najal -
aitasime tal vaiba asemel konjakit ja espressomasinat osta :)


No ja muidugi terve reisi aeg sõime igast jama - palju kuume vahvleid tänaval; friikartuleid ( kujutage ette mina sõin ka!); hõõgveini jne. Need vahvlid olid aga head küll. Ostime ka õhtul ahju panekuks ja needki ehk siis poe vahvlid olid väga maitsvad.


Kõige toredam asi, lausa nagu maasikas, juhtus aga täiesti kogemata meie ette.
Ühel õhtul väljas tiirutades nägin oma elu toredaimat karusselli.
See oli jõuluturu lähedal ja need asjad, kuhu lapsed peale ja sisse istuda said oli eriti lahedad monstrumid, roostetavast metallist ja muust kraamist kokku pandud, paljudel jalgrattafunktsioon küljes jne jne.


See kõik näis nii, nagu oleks mingisse muinasjutufilmi sattunud.
Lapsed nautisid ka aga mina olin tükk aega nii erutatud, et ei saand muud, kui filmisin ja pildistasin seal ja Jetski pidi mind muudkui ootama ja ootama :)



Selle konna kere sisse mahtus pisemat sorti laps ja vaatas illuminaatorist välja samal ajal, kui konn avas ja sulges suud.


Sel veduril näiteks tuli ülevalt kaane vahelt ka tossu välja.
Uskumatult ilus!

Vaadake ka mu tehtud pisikest filmi sellest karussellist:






Läksime sinnakanti ka järgmisel päeval tiirutama.
Jõuluturul jõime hõõgveini ikka rummiga ja rummiga :).

Seal oli ka lastele tehtud liumägi, kus sai kelguga mäest alla sõita - justkui nagu lumisest mäest aga tegelt oli see siiski mingi valge riie, millel nad liugu lasid.
Muidugi oli seal ka liuväli ja kujutage ette ma ei uisutanudki Belgias!!!




See mees aga toksis oma vaasile kaunistusi Marokot tutvustavas telgis.




Linnapildis vaheldub ka pidevalt uus ja vana, kusjuures see vana on väga kaunis!







Kui väljas läks jäiselt külmaks, siis otsisime jälle koha kuhu sisse ronida.
See oli üks baar, mis üllatas selle poolest, et sees tehti suitsu.
Ma isegi ei mäletanud enam seda tunnet, kui kõik on hall ümberringi.
Tegelt oli see tore puhvet. Moosiriiul lae all ja õdus valgus sees, kuigi ostudeni me seal aeglase teeninduse tõttu ei jõudnudki :). Sellest polnud ka mitte midagi, sest mitu päeva jutti oli ju puhkus, kus kellaajal polnud mitte mingit tähtsust.



Nendesse ahvatlevatesse kommi- ja maiustustekaupustesse ma igaks juhuks sisse ei läinud, kuigi vahtisin sama pilguga akna taga, kui see koergi.




Kauneid hooneid pikkades ridades:



Järgneva hoone tervele küljele aga suunati õhtuses pimeduses videomapping. Selline jõuluteemaline vaatemäng, mis oli uskumatu vaatepilt. Naelutas rahva kohe paigale seal platsil.





Seda Pissiva poisi turismiatraktsiooni oli ka igas võtmes ja igal pool. Küll reklaamis suure inimese kõrgune pissiva poisi kuju vahvleid, küll shokolaade jne.
Ise see kuju aga on pisike ja pisikeses tänavanurgas - tundub suht mõttetu seda oma jalutamise sihiks seada, kui just ootamatult kokku ei satu...


Lõpetuseks väike valik seinadest, mis on nii lahedaks joonistatud.






Brüsselisse tasub minna küll aga ehk natuke soojemal ajal.
Peale selle on muidugi veel palju kohti mis on minu poolt avastamata ja kindlasti ka väga lahedad paigad. Nüüd on jälle hammas verel ja vaja kuskile minna. Või vähemalt unistada reisimisest...