Tuesday, December 7, 2010

Kiirustage rahulikult!



Kui väljas on just nii ilusalt talvine nagu ta praegu on, siis tahes-tahtmata kipub tunne sisse, et peaks kodu kaunistama või vähemalt püüdma seda korras hoida...

Tahaks rutiinist välja ja igasugu toredaid asju teha - väljas, looduses käia ja pildistada; jõulukaunistusi ja kinke teha; teatris, kinos ja kontserdil käia; head filmi telekast vaadata; sõpradega muliseda ja jalad soojas kakaod juua; midagi matsvat kodus küpsetada; raamatuid lugeda ja muidugi uisutada.
Kuidagi aga ei kipu kõigeks aega jätkuma. Ainuke vaba õhtu nädalas on juba ära kulunud...

Uisutamisest veel niipalju, et viimaste aegade lemmikuisukava on mul järgmine,
Daisuke Takahashi 2010 NHK Trophyl esitatud lühikava.
See on nii lahedasti muusikasse sõidetud ja mitte ainult mõnes kohas vaid läbi terve kava. Noja vaadake seda esimest hüpetekaskaadi - siuke tunne nagu nähtamatu kumm tõmbab ülespoole ja kuidagi nii kergelt ja lõdvalt hüppab! Omast käest tean, et isegi 1 pöörde tegemine hüppel on parajat pingutust nõudev tegu, rääkimata siis kahest või veelgi enam kolmest-neljast pöördest.
Daisuke on lahe ja sümpaatne tüüp. Hoian talle nüüd kogu aeg pöialt.


Jätkuks kuulake Linda Lewise mahedat laulu:


Rahulikku aega kõigile!

Wednesday, December 1, 2010

Brüssel mulle igatahes meeldis



Käisme lühikesel Brüsseli reisil.
Sõitsime selle soodsa lennufirmaga, kellega just eestlasi hirmutatakse ja olime väga rahul.
Paar päeva kohal, hommikust õhtuni väljas ja jalgel.
Oleks pidanud ainult tiba soojemal ajal sinna chillima minema...


Oma ostukirge saime sel reisil rahuldada Katsi najal -
aitasime tal vaiba asemel konjakit ja espressomasinat osta :)


No ja muidugi terve reisi aeg sõime igast jama - palju kuume vahvleid tänaval; friikartuleid ( kujutage ette mina sõin ka!); hõõgveini jne. Need vahvlid olid aga head küll. Ostime ka õhtul ahju panekuks ja needki ehk siis poe vahvlid olid väga maitsvad.


Kõige toredam asi, lausa nagu maasikas, juhtus aga täiesti kogemata meie ette.
Ühel õhtul väljas tiirutades nägin oma elu toredaimat karusselli.
See oli jõuluturu lähedal ja need asjad, kuhu lapsed peale ja sisse istuda said oli eriti lahedad monstrumid, roostetavast metallist ja muust kraamist kokku pandud, paljudel jalgrattafunktsioon küljes jne jne.


See kõik näis nii, nagu oleks mingisse muinasjutufilmi sattunud.
Lapsed nautisid ka aga mina olin tükk aega nii erutatud, et ei saand muud, kui filmisin ja pildistasin seal ja Jetski pidi mind muudkui ootama ja ootama :)



Selle konna kere sisse mahtus pisemat sorti laps ja vaatas illuminaatorist välja samal ajal, kui konn avas ja sulges suud.


Sel veduril näiteks tuli ülevalt kaane vahelt ka tossu välja.
Uskumatult ilus!

Vaadake ka mu tehtud pisikest filmi sellest karussellist:






Läksime sinnakanti ka järgmisel päeval tiirutama.
Jõuluturul jõime hõõgveini ikka rummiga ja rummiga :).

Seal oli ka lastele tehtud liumägi, kus sai kelguga mäest alla sõita - justkui nagu lumisest mäest aga tegelt oli see siiski mingi valge riie, millel nad liugu lasid.
Muidugi oli seal ka liuväli ja kujutage ette ma ei uisutanudki Belgias!!!




See mees aga toksis oma vaasile kaunistusi Marokot tutvustavas telgis.




Linnapildis vaheldub ka pidevalt uus ja vana, kusjuures see vana on väga kaunis!







Kui väljas läks jäiselt külmaks, siis otsisime jälle koha kuhu sisse ronida.
See oli üks baar, mis üllatas selle poolest, et sees tehti suitsu.
Ma isegi ei mäletanud enam seda tunnet, kui kõik on hall ümberringi.
Tegelt oli see tore puhvet. Moosiriiul lae all ja õdus valgus sees, kuigi ostudeni me seal aeglase teeninduse tõttu ei jõudnudki :). Sellest polnud ka mitte midagi, sest mitu päeva jutti oli ju puhkus, kus kellaajal polnud mitte mingit tähtsust.



Nendesse ahvatlevatesse kommi- ja maiustustekaupustesse ma igaks juhuks sisse ei läinud, kuigi vahtisin sama pilguga akna taga, kui see koergi.




Kauneid hooneid pikkades ridades:



Järgneva hoone tervele küljele aga suunati õhtuses pimeduses videomapping. Selline jõuluteemaline vaatemäng, mis oli uskumatu vaatepilt. Naelutas rahva kohe paigale seal platsil.





Seda Pissiva poisi turismiatraktsiooni oli ka igas võtmes ja igal pool. Küll reklaamis suure inimese kõrgune pissiva poisi kuju vahvleid, küll shokolaade jne.
Ise see kuju aga on pisike ja pisikeses tänavanurgas - tundub suht mõttetu seda oma jalutamise sihiks seada, kui just ootamatult kokku ei satu...


Lõpetuseks väike valik seinadest, mis on nii lahedaks joonistatud.






Brüsselisse tasub minna küll aga ehk natuke soojemal ajal.
Peale selle on muidugi veel palju kohti mis on minu poolt avastamata ja kindlasti ka väga lahedad paigad. Nüüd on jälle hammas verel ja vaja kuskile minna. Või vähemalt unistada reisimisest...


Tuesday, November 30, 2010

Kontserta

... grandioosa

Mulle see lugu hirmsasti meeldib. Isegi nii, et tahaks, et Ramo selle puhtalt ära salvestaks...

Pastacas Tartus, Genklubis:


Ja järgmise loo salvestus on nüüd nädalaga on üle maailma ootmatult suure populaarsuse saavutanud :)
Tenniscoats + Pastacas ja Tartu kontserdikülastajad:


Kohe varsti tuleb ka törts reisijuttu :)



Saturday, November 20, 2010

Meil õppida on vahva, meil õppida on hea...

Tulge koolitusele!
Tegin päris palju GIMP e-õppe osasid valmis. Teen edasigi aga teie muudkui tulge ja õppige!

Ise õppisin eile uut videotöötlusprogrammi kasutama. Nii on ikka põnev!
Päeval õpin uutmoodi piruette ja öösel salvestusest filmi tegema ja nagu laulusalmgi ütleb : "ja nii see igapäev meil käib..."


"... igapäevane menüüü
see ei ole minu süüüüü ..."


Monday, November 1, 2010

Laiast mailmast

Energia koondub ikka sinna, kus seda oodatakse...

minuga juhtub tihti nii, et pikka aega justkui nagu oled ühel lainel ja muudkui süüvid sügavamale.
Nii ka nüüd - muudkui tekib mu ette võimalusi või lihtsalt andekaid tantsijaid või ideederohkeid linke tantsimisest.
vaadake seda:


Ja siis ka kollektiivi kodulehte: http://zimmermanndeperrot.com/

rõõmsad sellid :)



Monday, October 25, 2010

Tantsuvideod

Ma tantsin, tantsin, tantsin
ja õnnest naeran - nutan...

Kui ma oleksin noorem ja kui ma oleksin mees, siis need tüübid paneksid mind küll suurest inspiratsioonist tantsima.

Gyroe:

Mitte firmale vaid tantsijatele teen reklaami :)
Robert Muraine:


Thursday, October 21, 2010

Poolest oktoobrikuust

Peab ikka alustama sealt, kus viimati pooleli jäi - ja see oli vist Bonobo- ikka veel meeldib :).


Igasugu asju on vahepeal juhtunud - oleme suutnud tühjendada ühe korteri ja Kajat aidanud kolida. Kajal on nüüd soe, vaikne kodu ja teda pole üldse näha :)

Siis muidugi tähtsaim osa oktoobrist - treenisin end uue kava esitamiseks hoolsalt mitu nädalat pea iga päev.
Võistlus oli ära eelmisel pühapäeval (17.okt.2010) ja puterdasin end teisele kohale.
Esimese koha sai poola naine ja mina siis võitsin teisi eestlasi :). Tallinnast tuli enne võistlust soovitus, et poolakal oleks strateegilises mõttes hea võita lasta - siis tuleb siia teinekordki tagasi. Nii ka tegime.
Selle võistlusega sain ka oma elu esimese karika! Varasemalt olen ju ka teisele kohale tulnud aga neil kordadel olen saanud medali. Ei tea küll mida selle karikaga teha - siiani on laual ja vahel paneme komme sinna sisse :)

Üldse on see naljakas, et iluuisutajatele visatakse jääle peale võistluskava esitamist igast kraami. Väikestele lastele ka mänguasju aga muidu lilli ja maiustusi. Üks treener ka imestas võistluse juures vaadates, et mis komme see on, et uisutajatele visatakse muudkui komme ja komme. Peaks hoopis kapsast ja porgandeid viskama. :)
Nii on minulgi pühapäevast siiani veel alles pool pakki komme ja 1 šokolaad :)

Mulle meeldib aga niiväga kuidas uisusõbrad ja teised ka mulle kaasa elavad. See on nii armas ja südantsoojendav. Kuigi ma saan aru et teen palju vigu ja olen lihtsalt lohakas või rahmeldan mõnes kohas koledasti aga nemad siiski kiidavad. Suurepärased sõbrad!

Mõned pildid võistlusest, mis kriitikat ei kannata, kuna on filmist välja lõigatud aga mingi meeleolu ehk ikka annavad...

Alguspoos.

Meeleolu loov samm - nimelt mul oli 70-ndate muusika ja ka kleit, siis oli vaja kuidagi ka samme tuunida :)

Muide Tallinna konkurendid ütlesid mu kleidi kohta et oh milline psühhedeeliline kleit :)

Lohakas pääsuke ehk spiraal.
Siin pildil pole asi kuigi hull aga reaalsuses jalg loperdas üles-alla, nii nagu puulatv suures tuules.

Mu arust suurim samm mu arengus - hüpe on pildilt isegi näha :)



Hetk enne lõpupoosi :)

Selline see võistluste värk ongi - teed kava, otsid musa enne seda, mõtled riietele, harjutad nii palju et nendest sammudest ja elementidest on täiega tüdimus. Võistluspäeval närveldad ennast poolhulluks. Jääle minnes jalad ja käev värisevad nii, et pole võimalik ei seista ega ka midagi keerulisemat teha. Sõidad kava läbi suhtelises mäluaugus, mõldes sellele, et peaasi et rõõmus välja näeks :)... Ja siis ongi see läbi! Hingeldad natuke aega ja siis tunned enda üle meeletult uhkust, et millegi nii vapraga jälle hakkama said. Teed nalja enda üle ja elu tundub täitsa mõnus. Juba mõtled, et võiks isegi järgmisele võistlusele minna (aga see mõte läheb kiiresti üle).

Nüüd jätkan mõnda aega tavaliste trennidega, kus õpin loodetavasti ainult neid asju mida ma veel ei oska. Juba tegelikult eile juhtuski see, et mitu korda ja järjest muudkui hüppasin flippi. Seal saab veel üht-teist lihvida aga hüpe oli täitsa olemas ja okei, nagu treener ütles. Tore et ka tema mu saavutuste üle rõõmustab - aga miks ei peakski - tema mu uisuoskused ongi ju loonud.

Niipalju siis uisutamisest.
Minu ellu mahub veel palju muudki aga sellest siis järgmises loos.
Olge lainel!