Mailaul 2009 ja Räpina tripp

Sel aastal Mailaulu kontserdil oli nii mõnigi tore esineja :)

See kõlas nüüd küll tiba ülbelt aga mitte seda ma ei mõelnud...

Kuna see päev ja lisaks ka eelnevad olid mulle uisuetenduse tõttu üsna pingelised, siis ootasin natuke särtsakamaid esinejaid, nagu näiteks Pastacas :)

Aga esimesel pildil olevad noored olid naljakad - välimus, hääl ja isegi võiks öelda, et viisijupp või meloodia on hästi vanema Jaan Tätte moodi aga sõnum on tükk jagu lapsikum :).

Pastacas küttis rahva kenasti üles. Tema oli esimene esineja, kes rahva ennast tagasi nõudma pani, ja isegi mitu korda. Nõuti konkreetselt ka "Bellamor, bellamor..." ja kui artist ütles, et selle loo jaoks on vaja akustilist kitarri ja seda tal kaasas pole, siis naksti - kohe toodi lavale!

Arno Tamm oli ka huvitav esineja. Kasutas väga oskuslikult ja julgelt improviseerides oma häält.

Järgmisel hommikul aga juba sportima - naabrid Karlovast kutsusid Räpinasse sportima ja muidugi läksime! Osad rulluiskudega ja teised ratastel läbisime uue kergliiklustee ja mina ei saanud vastu muidugi lilledele ja liblikatele teeveeres :)

Kirik, laat, pubi, järv, kergliiklustee ja ilusalong kõik kohapeal olemas.

Eksole armas!

Selline päkapikumaja number 24 on justkui oma rändama läinud päkapikku ootama jäänud.

Vot säärane kiirkokkuvõte jälle.

Võite arvata, et mu peas ikka (palju) mahlakamaid mõtteid liigub aga praegu on hetk, kui selle vormimiseks on tiba vähe aega. Aga kaugel see suvi ja puhkus siis enam on - küll ma siis kõike ja korraga tegema hakkan! :)

Tore muusikaline vahepala

Minu lapsepõlve kõrvu paitas see lugu arvan, et minu valikust sõltumata.

A praegu - vot valisin ise, sest see nii ilus lugu!

(neid ilusaid on muidugi veel ja veel)

Tervitustega

Apelisn ja"Peeglid"

Peaaegu kõigest mis on vahepeal juhtunud

Otsustasin, et võtan ette ja kirjutan lühidalt nii mõnestki asjast, mis vahepeal on juhtunud. Ehk on siin veel mõni lugeja jäänud, kes mu imeharva kirjutatud postitusi loeb, seda enam, et aeg-ajalt juhtuvad need olema ühest valdkonnast :) ...

Ühesõnaga.

Mai keskel käisime neljakesi Tartu naistega Riias rahvusvahelisel iluuisu võistlusel

- sel vähesel korral, kus ka täiskasvanud harrastajad saavad osaleda oli kohale tulnud 1 Venemaa, 1 Leedu, 4 Tartu ja 8 Tallinna uisutajat. Oli tore reis sinna ja tagasi, kus juttu jätkus nii uisuteemal aga ka paljudel muudel ja samapalju sai ka nalja.

Lühidalt ütlen küll ära, et mul võistlus läks täiega rappa - midagi nii koledat polegi ammu teinud jää peal ja selle koleduse tipuks sain üllatuslikult teise koha.

Üldiselt tõid tartlased ära kaks esikohta, ühe teise koha ja ühe kolmanda koha, nii et kokkuvõttes oli edukas käik.

Aga no kõige toredam on selliste käikude juures muidugi tore keskustelu ja üksteise toetamine ja reis muidugi ka. Tekib igast olukorra nalju, a'la Maritile ja Evele sobis pea iga koht väikseks peatuseks a Kerlile ei sobinud mitte ükski...

Ja muidugi need Tulbipeatused!!! :)

Peale seda võtsin väikse uisupuhkuse, nüüd isegi netist ei vaata enam uisutamist vaid hoopis muud inspireerivat kraami, nagu näiteks viimane leid tantsu- ja varjuteatrist Pilobolus:

Kui see huvi pakkus, siis otsi nime järgi youtubist veel ja sa saad, mida tahad :)

Teine huvitav leid, mis kummalist teed pidi minu juurde tee leidis (see tõetera kehtib raudselt, et mõte või idee jõuab sinuni või külastab sind just sel hetkel, kui sa selleks valmis oled...) on aga järgmine: Elizabeth Gilbert (raamatu "Söö, palveta, armasta" autor) räägib sellest, kuidas hoida loovust ja muuta suhtumist (NB! Vali eestikeelne tõlge - see täitsa olemas!).

Peale selle eelneva ja netis surfamise käisin eriti lühidalt ka selleaastaseid Karlova Päevi pildistamas. Kahjuks see aasta muud panust teha ei suutnudki, kui üksnes see nadi salvestus - a asi ju seegi...

Iseenesest oli ka sel aastal kõik sama - läbi päeva erinevad esinejaid, laat ja tänu suvisele ilmale rohkelt toredaid linnaosaelanikke seda kõike nautimas.

Rohkem pilte ja ka eelmiste aastate võrdlusi saab vaadata Karlova Seltsi kodulehelt: www.karlova.ee

Peale viimast võistlemist olen uisutamist kordades rahulikumalt võtnud, tasapisi hularõnga trikke õppinud ja isegi juba paari sõbraga kokku saanud :).

Olen saanud natukene rohkem tegeleda pere ja maja asjadega ja võib juhtuda, et lähen isegi kontserdile üle pika aja - 29. mail tulemas jälle Mailaul ja seekord Genialistide klubis. Info siin!

Kõik muud asjad ja kired saabuvad ka minu ellu tagasi sammhaaval. Suvi niisamuti!

Uisutamisest muudkui veel ja veel :)

Sellised pildid siis minu esinemisest mai alguse Tartu võistlusel.

Mingil põhjusel meeldib mulle filmi rohkem vaadata, kui pilte aga kui nad juba tehtud on - aitähh fotomees ja Silva! - siis juba näitan teistelegi.

Tõeliseks maiuspalaks siia lõppu ka midagi koolilastele!

Tegelikult tunnen ma suurt kadedust, sest kui mul oleks olnud selline füüsika õpetaja, siis ma oleks ehk praegu midagi tonkand ja sutikene nutikam. Või et siis ei kardaks seda teadust niiväga :)

Nautige ja lõbutsege uisutaja (füüsikalist) põhitõde teada saades!

Võistluste järelkaja

Saavutasin võistlustel tubli neljanda koha.

Susserdasin oma pabistamise ja värisevate jalgadega küll paar elementi ära aga see-eest elus esimest korda sain lisapunkte - spiraalide ehk pääsukeste jada eest. A mis kõige tähtsam - võitsin jällegi iseenast!

Kel huvi, see vaadaku:

Esitab: Marge,

Kava autor ja treener: Sanna,

Muusika: AIR

Maijää

Tervist!

Kui mul nüüd see võistlus, millel ma täna oma argliku jänku südamega osalen ja peale seda kahe nädala pärast järgmine, seekord välkas, Lätis toimuv võistlus läbi saab, siis hakkan tegelema hoopis hularõngaga. Nipetnäpet olen juba praegu nokitsenud aga peale suurema vabaduse saabumist õpin selgeks need trikid, mida järgmise video pikajuukseline tüdruk teeb ja siis need teiste omad ka :)

Veemaa

Käisin ka nädalavahetusel Soomaal luusimas.

Päris elamusterohke käik oli. Mitte ainult selle pärast, et soo ja niiske maa asemel laitutas mitmes kohas ookean ja igaüks, kaasa arvatud mina, katsusin ette kujutada mis elu oleks ühes neist veega piiratud majas elada, mida inimesed nagu loomaaeda vaatama oli tulnud; aga ka selle pärast, et seda oli vaatama tulnud terve trobikond rahvast.

Kohati isegi niipalju, et tekkis tunne, et siin on mingi veelaulupidu...

Kui tahtsime minna oma talukohta, siis nii tulles, kui ka minnes oli tee tõkestatud. Paljud vaatasid seda loodusime kanuudest, otse veest ja mingil kummalisel põhjusel erinevad inimesed, erineval ajal olid otsustanud, et see koht on ainult vaatamiseks ja teed ning sillad on ainult matkajatele ja olid hõivanud teed ja sillad (parkinud autod ja sättinud oma matkatarbed), nii et kahel korral pidime ootama umbes 15 minutit, kuni tee meie palvel vabastati. Üks mees julges veel täiesti süütult küsida et: "kas siin teel siis sõidetakse?" :) no ei osanudki midagi ekstravagantset vastata, kui siiralt talle "jah" öelda. Ja oodata, kuni linnainimesed oma autod ja kodinad avalikult teel ja sillalt kokku korjaks ja ära sõidaks.

Iseenesest on kummastav vaadata küll metsa, mille all on vesi. Paljudes kohtades on maanteed, veega triiki ja mitmeski kohas on ka tee üle ujutatud. Paljud inimesed, kes seal metsas ja võpsikus kanuudega rapsivad pääsevad teeäärsesse kraavi või metsasihile või heinamaale segamatult sõudma.

Arvan, et päikselisel ja soojal kevadpäeval on seda kõike natuke sõbralikum vaadata...

See teeots, mis viis Kuusekäärale, oli kõige suurema vee alla jäänud.

vaatasin kaugelt, kuidas üks mees, kel oli laps süles ja jalas kummikud, mis ulatusid kaenla alla, muudkui läks ja läks seda veeteed mööda ja 20 sammu pärast oli vesi talle jalgevaheni. Vähemalt seal ei olnud mingit voolu, nii et see vesi oli päikesepaistes ilus vaikne vaadata.

Soomaa külastuskeskuse juures oli, nagu juba enne jõudsin öelda paras veelaulupidu :)

Selline seis oli Sooma keskuse taga. Aed piirab ühte vett teisest nii ilusasti :)

Naljakas on see, et kui seda vett on nii palju igal pool siis mingi aja pärast harjud nagu vaatepildiga ära ja hakkad midagi muud pildistamiseks otsima, nagu näiteks linnud.

Otsi järgmiselt pildilt üks!