Bubbles rules

Läks jälle voolimisega hullamiseks...

Nii huvitav on katsetada ja proovida.
Viimastel päevadel on kõik minutid arvel. Kui just ei tegele sugulaste-sõpradega, siis arendan enda oskusi. Ja see kõik on nii põnev.

haaaaahaaaaaaa ja minu vormist väljunud liblikas:

Paar päeva olen olnud hull seebimullitaja vastu. Kasutasin võõrast vara nõrkemiseni ja siis hakkasin pildistama. Nüüd on nii enda, kui teiste fotokad mullipilte täis aga mu arust ilus kraam:

Peegelmaailm ja mina:

Mullid ruulivad!

Sealhulgas ka värvilised vildipallid.

Oh juuli, juuli, juuli...

Ei tea kas nüüd ilusast loodusest või toimunud laulupeost või kontserditest, mida viimati külastanud olen, või millest veel... aga olen miskipärast rahvuslikus meeleolus.
Kõik kodumaine tundub tore. Eriti muidugi loodus, mis inspireerib.



Minetea kas nüüd sellest aga võtsin kätte ja proovisin fimost teha rahvuslikus stiilis helmeid.

Vot nii see käibki. Pilt ette ja ja püüad üks/ühele järgi teha. Mul küll ei olnud täiesti õiget värvivalikut parasjagu kodus aga teadagi - ma ju niikuinii ei püsi raamides ja hakkan hullama nii vormide kui ka värvidega.
Seetõttu ainult esimesed kaks varianti tulid enamvähem sama mustri jäljendused:


... aga edaspidised muutusid lausa kaleidoskoopiliseks:
Mulle meeldis niimoodi katsetada ja eks ma proovin muudkui veel.

Ei tea millised ehted neist helmestest valmivad. Loodan ainult, et jõuan need enne kodust väljumist ka pildistada.

Ise pildistasin uisutajaid

Uisutamine on ilus!

Uisutajate pildistamine on jube raske!

Kui liblikaid ja lilli oma kaamera makrovõttega pildistades võib enamvähem rahule jääda, siis sportlaste pildistamiseks peab küll varustust uuendama. Kohe päris palju.

Aga no mis siin ikka oielda - vaadake parem nende trikke!

Kerli tehtud uisupildid minust

Tere ööd! Uisuhullus ikka jätkub!

Harjutasin oma uut kava ja mõnda huvitavat elementi.
Kerli harjutas aga uisutajate pildistamist.
Kumbki ei jäänud rahule :)



See aga on minu arust küll üks ilusaimatest piltidest:


Näiteks järgmine element - otsisin täna internetist kas sel mingi nimi ka on ja sain tulemuseks: hydroblading. Kui tahate näha kuidas see tegelikult välja peaks nägema, siis toksige neti otsingusse see sõna ja wiki. Saate hoopis teise pildi kui see:


Ja kohe järgmisena bielmann - suudan seda vaid spiraalis teha, mitte piruetis.
See kaunis element minu tohutute pingutuste tulemusena on selline pisike rõngik:




Uus uudis on ka, et olen jäälevaatamise maailmameister!


See ongi vist esimene asi, mille kallal parandustöö pihta hakkab.
Teine on kiirus, mida peaks pisitasa suurendama hakkama.
Hüpped võivad küll veel oodata :)

Eesti enimpildistatud kakupoeg

See armas kakupoeg, Kõrvukräts ehk Asio Otus elab minu sõprade maamaja kõrval.
Ülejäänud kakupere (vähemalt 1 poeg veel) asuvad puu otsas aga see uudishimulik isend laskus juba maa peale ja tuterdab ümber maja.
Ise tegin temast üle 140 pildi ja pererahvas jälgib selle kakupere tegemisi juba ammu.
Nii et tore kõrvukrätsu poeg on saavutanud juba arvestatava modellikarjääri. Oskab fotograafile poseerida nii esiküljest, kui selja tagant (see on lausa uskumatu kui sujuvalt nad keeravad pea lihtsalt 180 kraadi selja poole ja jäävadki nii sind vaatama...)




Alguses olin mina pisut kartlik ja hirmul, ei julend noorlinnule läheneda aga mina ei äratanud kakupojas küll mingit kahtlust ega hirmu, nii et tal tuli mu plõksutamise peale isegi uni - viidutas seal silmi ja oli selline suikvel :)





Vana kakk otsib oma tibudele süüa aga niimoodi:




Triinu - kas ma olengi nüüd sõltuvuses linnuuuringutest?
Jälgige teiegi loodust!

Puhkus

Naised see ei ole Lõuna-Euroopa!
See on Naissaar!


Käisin kahe mehega seal naistelaule vaatamas.
Sain palju inspiratsiooni ja loodetavasti on mul nüüd hetked aega ka seda tegudesse valada...
Nimelt Reet Ausi tehtud kostüümid olid seal etenduses imekenad ja täna Viljandi kaltsukates kolades leidsin kasti, kus oli terve puntrakogu igasugu ilusaid pitse ja pitsidega kumme, nii nailonist kui puuvillaseid uusi ja vanemaid pitse. Valisin kaks pundart välja ja läksin küsima kui palju need maksavad ja oh seda ime! Need ei maksnud mitte midagi. Need võis sealt "Aitähh" eest minema viia. No viisin siis kokkuleppel juba rohkem. Ma ütlen teile - oi millised ilusad kleidi ja seelikukaunistused neist tulevad!


Aga jah. Naissaar oli loomulikult ilus. Kahjuks liiga kaugel - lõunaeestlasel võtab selline käik terve ööpäeva ära ja see päev on täis igasugu istumist.
Saarel kasutasime ära kõik liikumisviisid - jala, kastiautos ja lahtises vagunis, kusjuures rongisõit oli märksa mõnusam kui autokastis rappuda.

Saarel oli palju mahajäetuna ja ootel maju. Need aga, kus elu sees, olid igast küljest kaunistatud sealtsamast leitud sõjaväeliste jubinatega. Sellest küljest jätab see saar küll maskuliinse mulje.


Teisalt aga kasvas seal tohutult palju kibuvitsa põõsaid. Isegi nii, et terve väli oli õitsvaid põõsaid täis, kus elasid rahumeeli linnukesed. Ilus.


See oli ka tore mõte, et peale etendust ja enne saarelt lahkumist anti rahvale aega seal ringi jalutada, kuigi nii piiratud aeg aga siiski saab midagi vähese ajaga nautida - näiteks randa:


merd ja vett, mis on ujumiseks veel liialt külm:
ja ka päikseloojangut:



Lõpetuseks aga midagi ajaloost - jaanituli 2009: