








pole vist midagi praegu öelda...
sõnatu :)




Teine käik - õunapommid, millega andis nikerdada aga ikka oli tore.








Selle kokkamise aga ka käsitööga on mul tegelt lood sellised, et isegi kui ma leian mingi huvipakkuva retsepti või kudumi/heegeltöö/õmblemise, mida endale tahaks teha, siis ma kohe ei suuda antud piiridesse jääda ja tegelikult valmib mul sootuks teine asi, mida tegema hakates ei oska aimatagi...
Nüüda aga uisutama, sõbrad!
nagu juba ütlesin - leidsin kodust mingi portsu lapsepõlve pilte ja oeh, kui armas vähemalt minul neid vaadata on.... :)


:) järgmine näide:





selliseid rõõmsaid naerupilte peaks igal matkal raudselt tegema, eks? kui nüüd sõbrad mulle uuesti selle pildi saadaks, mis me valgesoos aastaid tagasi tegime, siis saaks uusi ja vanu ekstaasis pilte ka võrrelda...









