Bonjour Bonjour!
kevadine pariis on ilus. eriti siis kui päike paistab!
no muidugi oli jube põnev esimest päeva oma uue fotokaga, mis TRIINU (suur tänu talle veelkord!!!) mulle usast tõi, eriti põnev klõpsutada.
võtsime sihikule kõik mida nägime....
(kõike siia siiski ei pane)
aga muide lennuga juhtus nii, et kuna jeti läks autot parkima siis jäime chekkinni tegema kõige viimasteks ja siis selgus ka, et lennuk on tuubil täis ja turistikohad on otsas, et kui meil just midagi selle vastu pole pannakse mind ja jetit äriklassi.
no ja siis me seal istusime nagu kulakud kaheksi kolmeses pingis, sõime jõime head-paremat :)))
aga teadupärast loodus annab ja ka võtab - tagasi tulles, pariisi lennujaama turvamees tõstis jeti kotist välja kõik kaasa ostetud juustud. ei pidavat tohtima lennule juustu kaasa võtta :(
ei no eks see oli naljakas ka aga nüüd kõigest järgemööda:
grupijuht marika:
ja tema kaks andunud fänni:
ja kohe seal kus lennujaama bussist maha tulime nägime ka kuidas filmi tehakse:
meie kodukant pariisis oli selline värviliste inimeste kant.
ilmar ütles selle kohta hästi: et kas panite tähele - paar peatust enne meie peatust, läks rongis lausa silme eest mustaks :)
meie hotell :)
ei tegelt mitte.
ma ei pildistandki meie hotelli fassaadi.
aga korralik hotell oli, sellise trepikojaga:
pariisi rendirattad, mida ei jõudnudki kahjuks kasutada.
aga selle rentimiseks on ka prantsuse keele oskust vaja muidugi
see armas kohake võitis mu!
eks omajagu on ka amelie süüdi aga see kant oli tõesti armas.
natsa muud meeleolupilte ka
kevadine pariis on ilus. eriti siis kui päike paistab!
no muidugi oli jube põnev esimest päeva oma uue fotokaga, mis TRIINU (suur tänu talle veelkord!!!) mulle usast tõi, eriti põnev klõpsutada.
võtsime sihikule kõik mida nägime....
(kõike siia siiski ei pane)
aga muide lennuga juhtus nii, et kuna jeti läks autot parkima siis jäime chekkinni tegema kõige viimasteks ja siis selgus ka, et lennuk on tuubil täis ja turistikohad on otsas, et kui meil just midagi selle vastu pole pannakse mind ja jetit äriklassi.
no ja siis me seal istusime nagu kulakud kaheksi kolmeses pingis, sõime jõime head-paremat :)))
aga teadupärast loodus annab ja ka võtab - tagasi tulles, pariisi lennujaama turvamees tõstis jeti kotist välja kõik kaasa ostetud juustud. ei pidavat tohtima lennule juustu kaasa võtta :(
ei no eks see oli naljakas ka aga nüüd kõigest järgemööda:
grupijuht marika:
ja tema kaks andunud fänni:
ja kohe seal kus lennujaama bussist maha tulime nägime ka kuidas filmi tehakse:
meie kodukant pariisis oli selline värviliste inimeste kant.ilmar ütles selle kohta hästi: et kas panite tähele - paar peatust enne meie peatust, läks rongis lausa silme eest mustaks :)
meie hotell :)
ei tegelt mitte.
ma ei pildistandki meie hotelli fassaadi.
aga korralik hotell oli, sellise trepikojaga:
pariisi rendirattad, mida ei jõudnudki kahjuks kasutada.
aga selle rentimiseks on ka prantsuse keele oskust vaja muidugi
see armas kohake võitis mu!
eks omajagu on ka amelie süüdi aga see kant oli tõesti armas.
natsa muud meeleolupilte ka
esimese päva puhkehetkel istuvad noored vaat kui kaugel teineteisest!
(edasist arengut näete hiljem :)))
ahah selle poekese juures oleks pidand filmima aga mul oli suu imetlusest laiali ja ei suutnudki kiiresti reageerida...
lugu selline, et pood oli tänavate nurgal ja mõlemas küljes oli uks. tuvi lendas ühest uksest sisse ja siis jäi sinna kommide vahele klaasinurka kinni ja rapsima. armas kommipoedaam siis krabas oskuslikult tuvi kinni, tuli teisele uksele ja minu nina ees viskas tuvi jälle taevapoole lendu.
väga ilus vaatepilt oli.
teile esineb: "KANA!"
tubli pereema:
ja sõnu polegi vaja:
hakkasime kohe varakult veine degusteerima.
ja tõsilugu on see, et kallis vein maitseb täpselt samahea, kui odav! või vastupidi!
teine päev:
ilus nii seest, kui väljast - jumalaema kirik pariisis.
kui neid pilte vaatan, siis tahaks kohe tagasi!
sellised mõnusad olemised seal olidki.
park, lilled, päike, vein, juust, naljad...
üldse peabki vist mainima, et see kant - citee saar ja ladina kvartal kujunesid teiseks minu lemmik piirkonnaks pariisis.
kallis ja hea vein (ikka sama hea, kui need odavadki)
odav ja hea juust (meie kodupoest)
mmmm siin vist toimus muutus :)
ja nüüd selle päeva "nael": eiffeli torn
kogu mõnu võttis ära muidugi see sabatamine ja ootamine iga kuradi koha juures.
esiteks seisad sabas ja ootad et saad sellesse sappa mis viib sikasaka piletikassani.
esimese saba lõpuks tuli läbida turvaväravad, kus must mees meie kõigi kurvastuseks jeti kotist roosa veini välja võttis ja käskis selle prügikasti panna.
teiseks seisad kohutavalt pikas piletiostu sabas.
kolmandaks seisad peale piletiostu kohe järgmises sabas, et saada torni sisse.
neljandaks torni allkorrusel ootad portsu inimestega et tuleks lift, kuhu siis nigu kilud sisse topitakse ja juba oledki õige pea teisel korrusel. tark on see, kes seal kohe sabasse seisab ja samal ajal linnale vaatab, sest muidu just see saba ruineeris kõige rohkem.
jube saba!
ülemisel korrusel, täitsa tipus hakkad õige varsti jälle sabas seisma, et jälle liftiga alla teisele korrusele saada...
selleks hetkeks on inimestes tekkind juba piisav tülgastus, väikelapsed kõik juba nutavad, inimesed on väsind ja tigedad.
aga mis väga tore oli - kui me jetiga lõpuks alla tagasi jõudsime ja ma julgesin selle turvamehe juurde tagasi ronida, ja pea prügikasti toppida, siis meie vein oli seal alles!
oi seda oli nii mõnus pärast juua :)
torni pääsu piletid, kui kõik olid veel reipad:
teisel korrusel juba liftisabas
kogu see sabades ootamine on kõiksenõmedam.
ja jube piinarikas. ainuke helge asi - saab väga lähedalt võõraid inimesi vaadata ja siis korraga ühel briti teismelisel oli selline kott!
kui ta aru sai, et ma seda sihin, siis hakkas veel eriti liputama sellega.
a no õige ju ka kui juba selline kott, siis tulebki laiata :)
vot see vasakpoolne pikk saba on see eelsaba, mille lõpus on turvamees.
see parempoolne paks on tegelikult eraldatud edasi-tagasi sikasakasaba pileti ostmise kassani.
jeti pildistatud varjuteater torni teiselt korruselt alla.
samal ajal mina seisin vetsusabas :) (see saba läks juba meelest hoiatada).
imeilusad pildid, eksole! natuke tuunisin ka omaltpoolt :)
siin on vahe täitsa näha - teise korruse platoolt tehtud foto ...
... ja täitsa torni tipust tehtud foto:
torni teiselt korruselt tulime jetiga alla treppide kaudu, jala.
see oli ka terve viimase nelja tunni parim otsus.
allatulek läks libedalt ja huvitavalt, kuigi esmapilgul näib see tee jube pikk ei ole alla tulla üldse väsitav. Palju mõnusam kui passida seal järjekorras jälle...
kuigi need kes teisele korrusele jala üles vantsisid nägid küll väga väsinud ja närtsind välja.
vot selles kohas pidime jälle ribadeks naerma.
sedasi, nagu siin all, käisid sel noorpaaril kogu aeg pildisessioonid aga varsti lendasid kohale terve punt suveniiridekaarnaid ja kuna marge hakkas ka nendega suhtlema, siis piirasid nad marge ümber, pakkudes väikseid torne ja võtmehoidjaid...
ja siis toimus seal selline kahepoolne puise inglise keelega vestlus:
marge: "i have no money. i am 2 euro."
must mees: "you have good english!"
meie kolmeksi pidime naeru kätte lõppema ja muidugi peale seda seika sai marge kallal ikka tükk aega noritud a'la "ega sa oma taksi veel suurendand pole?"
marge ja ta sõbrad :)
hea traditsiooni kohaselt käisime jetiga ka kontserdil - see tasub ennast alati ära!
palju toredaid emotsioone ja elav musa. mmmmmm
valisime bose blue note festivalilt välja kontserdi, kus oli kaks esinejat:
dinner at the thompson's
kuula neid siit (soovitan Extrait numéro 1):
http://www.bosebluenotefestival.com/artiste.php?idArtiste=8#
ja teine james taylor ja ta bänd
katsun jutu lõppu lisada ka kontserdil salvestatud jupikese videot.
kolmas päev,
laupäev oli külm ja vihmane. väljas eriti kaua ühe jutiga olla ei saanud.
juba üsna vara sai selgeks, et meil oli kahe eelmise päeva ilmaga kohutavalt vedanud. ei teagi mis mulje sest reisist oleks jäänud, kui kõik päevad oleksid sellised hallid ja udused olnud. aga see ei taksitand ju meil endal lõbus olla...
peegelpilt vastu mingit reklaamtahvlit
kommide ja shokolaadide juures passisin ma pidevalt.
aga kuna seal neid nii palju oli siis ei suutnudki otsustada millist osta... eriline jobu, eksole
ilus aga milline tappev hais ses poes oli!!!
on keegi sellist okastega õitsvat taime näind? mina varem polnud.
kuldmeees. on hirm talle võõras..
meie õhtud hotellis kulgesid enamasti marika-ilmari toas tshillides.
jõime kõiki marke, sõime haisvaid juuste ja värskeid maasikaid.
relaxivad naised:
vaadake kuidas istub noorpaar metroorongis:
ja kuidas vanapaar :)
viimased marge-karli perepildid pariisi lennujaamast.
imeilus, nagu pulmareis kohe :)
merci kaasaelamise eest!
au revoir!
(mõnda sõna prantsuse keeles tean veel :)))
(edasist arengut näete hiljem :)))
ahah selle poekese juures oleks pidand filmima aga mul oli suu imetlusest laiali ja ei suutnudki kiiresti reageerida...
lugu selline, et pood oli tänavate nurgal ja mõlemas küljes oli uks. tuvi lendas ühest uksest sisse ja siis jäi sinna kommide vahele klaasinurka kinni ja rapsima. armas kommipoedaam siis krabas oskuslikult tuvi kinni, tuli teisele uksele ja minu nina ees viskas tuvi jälle taevapoole lendu.
väga ilus vaatepilt oli.
teile esineb: "KANA!"
tubli pereema:
ja sõnu polegi vaja:
hakkasime kohe varakult veine degusteerima.
ja tõsilugu on see, et kallis vein maitseb täpselt samahea, kui odav! või vastupidi!
teine päev:ilus nii seest, kui väljast - jumalaema kirik pariisis.
kui neid pilte vaatan, siis tahaks kohe tagasi!
sellised mõnusad olemised seal olidki.
park, lilled, päike, vein, juust, naljad...
üldse peabki vist mainima, et see kant - citee saar ja ladina kvartal kujunesid teiseks minu lemmik piirkonnaks pariisis.
kallis ja hea vein (ikka sama hea, kui need odavadki)
odav ja hea juust (meie kodupoest)
mmmm siin vist toimus muutus :)
ja nüüd selle päeva "nael": eiffeli torn
kogu mõnu võttis ära muidugi see sabatamine ja ootamine iga kuradi koha juures.esiteks seisad sabas ja ootad et saad sellesse sappa mis viib sikasaka piletikassani.
esimese saba lõpuks tuli läbida turvaväravad, kus must mees meie kõigi kurvastuseks jeti kotist roosa veini välja võttis ja käskis selle prügikasti panna.
teiseks seisad kohutavalt pikas piletiostu sabas.
kolmandaks seisad peale piletiostu kohe järgmises sabas, et saada torni sisse.
neljandaks torni allkorrusel ootad portsu inimestega et tuleks lift, kuhu siis nigu kilud sisse topitakse ja juba oledki õige pea teisel korrusel. tark on see, kes seal kohe sabasse seisab ja samal ajal linnale vaatab, sest muidu just see saba ruineeris kõige rohkem.
jube saba!
ülemisel korrusel, täitsa tipus hakkad õige varsti jälle sabas seisma, et jälle liftiga alla teisele korrusele saada...
selleks hetkeks on inimestes tekkind juba piisav tülgastus, väikelapsed kõik juba nutavad, inimesed on väsind ja tigedad.
aga mis väga tore oli - kui me jetiga lõpuks alla tagasi jõudsime ja ma julgesin selle turvamehe juurde tagasi ronida, ja pea prügikasti toppida, siis meie vein oli seal alles!
oi seda oli nii mõnus pärast juua :)
torni pääsu piletid, kui kõik olid veel reipad:
teisel korrusel juba liftisabas
kogu see sabades ootamine on kõiksenõmedam.
ja jube piinarikas. ainuke helge asi - saab väga lähedalt võõraid inimesi vaadata ja siis korraga ühel briti teismelisel oli selline kott!
kui ta aru sai, et ma seda sihin, siis hakkas veel eriti liputama sellega.
a no õige ju ka kui juba selline kott, siis tulebki laiata :)
vot see vasakpoolne pikk saba on see eelsaba, mille lõpus on turvamees.
see parempoolne paks on tegelikult eraldatud edasi-tagasi sikasakasaba pileti ostmise kassani.
jeti pildistatud varjuteater torni teiselt korruselt alla.
samal ajal mina seisin vetsusabas :) (see saba läks juba meelest hoiatada).
imeilusad pildid, eksole! natuke tuunisin ka omaltpoolt :)
siin on vahe täitsa näha - teise korruse platoolt tehtud foto ...
... ja täitsa torni tipust tehtud foto:
torni teiselt korruselt tulime jetiga alla treppide kaudu, jala.
see oli ka terve viimase nelja tunni parim otsus.
allatulek läks libedalt ja huvitavalt, kuigi esmapilgul näib see tee jube pikk ei ole alla tulla üldse väsitav. Palju mõnusam kui passida seal järjekorras jälle...
kuigi need kes teisele korrusele jala üles vantsisid nägid küll väga väsinud ja närtsind välja.
vot selles kohas pidime jälle ribadeks naerma.
sedasi, nagu siin all, käisid sel noorpaaril kogu aeg pildisessioonid aga varsti lendasid kohale terve punt suveniiridekaarnaid ja kuna marge hakkas ka nendega suhtlema, siis piirasid nad marge ümber, pakkudes väikseid torne ja võtmehoidjaid...
ja siis toimus seal selline kahepoolne puise inglise keelega vestlus:
marge: "i have no money. i am 2 euro."
must mees: "you have good english!"
meie kolmeksi pidime naeru kätte lõppema ja muidugi peale seda seika sai marge kallal ikka tükk aega noritud a'la "ega sa oma taksi veel suurendand pole?"
marge ja ta sõbrad :)
hea traditsiooni kohaselt käisime jetiga ka kontserdil - see tasub ennast alati ära!
palju toredaid emotsioone ja elav musa. mmmmmm
valisime bose blue note festivalilt välja kontserdi, kus oli kaks esinejat:
dinner at the thompson's
kuula neid siit (soovitan Extrait numéro 1):
http://www.bosebluenotefestival.com/artiste.php?idArtiste=8#
ja teine james taylor ja ta bänd
katsun jutu lõppu lisada ka kontserdil salvestatud jupikese videot.
kolmas päev,
laupäev oli külm ja vihmane. väljas eriti kaua ühe jutiga olla ei saanud.
juba üsna vara sai selgeks, et meil oli kahe eelmise päeva ilmaga kohutavalt vedanud. ei teagi mis mulje sest reisist oleks jäänud, kui kõik päevad oleksid sellised hallid ja udused olnud. aga see ei taksitand ju meil endal lõbus olla...
peegelpilt vastu mingit reklaamtahvlit
kommide ja shokolaadide juures passisin ma pidevalt.
aga kuna seal neid nii palju oli siis ei suutnudki otsustada millist osta... eriline jobu, eksole
ilus aga milline tappev hais ses poes oli!!!
on keegi sellist okastega õitsvat taime näind? mina varem polnud.
kuldmeees. on hirm talle võõras..
meie õhtud hotellis kulgesid enamasti marika-ilmari toas tshillides.
jõime kõiki marke, sõime haisvaid juuste ja värskeid maasikaid.
relaxivad naised:
vaadake kuidas istub noorpaar metroorongis:
ja kuidas vanapaar :)
viimased marge-karli perepildid pariisi lennujaamast.
imeilus, nagu pulmareis kohe :)
merci kaasaelamise eest!au revoir!
(mõnda sõna prantsuse keeles tean veel :)))
