Mailaul Tartus (5.mai.2007)

Pastaca kontsertreis Tartusse :) (3.mai 2007)

Barcelona reis (26 aprill - 2 mai 2007)

reisi algus 26.aprillli hommik.
pilt rahulikust ja väikesest tallinna lennujaamast ja lennujaama esisest:

palju elavam londoni lennujaam koos sagivate inimeste ja tantsivate tüüpidega:

kogu esimene reisipäev mahub ära kahte ritta:
bussiga tartust tallinna. ootamine. lennnukiga tallinnast londoni. ootamine.
lennukiga londonist barcelonasse, bussiga lennujaamast koju magama.

rõõmus barcelona ootas mind ja mina teda.
jõudsin barcelonasse öösel, sel päeval küll enam midagi teha ei jõudnud,
aga järgmine ilus ja päikseline päev, 27.aprill, kulus peaasjalikult sinna:

see siis ainuke pilt minust barcelonas, selle reisi aeg:
haaaaaaahaaaaa vaadake plakatit! :)


ja sagrada familia juurde:

muidugi pean ütlema, et päevadel mil ma rasket fotokat kaasas ei tassind, juhtus väga palju huvitavat ja nägin hästi lahedaid paiku ja inimesi. saan seda aint sõnadega edasi anda...

28.aprillil käisime koos mu hea sõbra flacoga jalutamas. kõndisime linnas ringi, kuni mereni välja, kus minu süda tilkus verd, sest kahjuks ei olnd mul pead, et eestist kaasa võtta päevitusriided. need britid, kellel ujukad kaasas, võtsid kenasti päikest ja ka ujusid. ausalt - kui mul oleks riided kaasas, oleks ma raudselt ujuma läinud. siiski jalgupidi olin ikkagi vees...
nautisin sellegipoolest ilusat päeva, ilma ja linna.
kiidusõnu peab mainima mu majutaja, flaco kohta. väga hea on reisida, kui sul on reisilinnas oma kodu, kuhu võid alati minna, voodi, erakordselt hooliv sõber.
minu kalli peremehe põhiline olek kodukontoris töötades :)
sel õhtul kutsusin ma oma sõbra vaatama kohalikku teatri tantsuetendust. ta küll ütles et ei ole suurem teatrisõber aga ok ta tuleb. millest oli ikkagi kahju, sest etendus oli nii nõme kui üldse ette oskate kujutada. muusika oli jubedaim mis ma üleüldse etendustel kuulnud olen. ja tantsijad olid ka suht ebameeldivad. ei tasu ikka tundmatusse alati hüpata...
midagi head ikka ka - tantsuetendus süstis meisse positiivsust - saime palju naerda selle raha eest...
öösel veel jalutasime linnas, nautisime elavat la ramblat jne jne.
aha! leidsin ka lohutuseks tänavalt 10 euri. lahe eks!

29.aprilli hommikul sadas vihma aga see lõppes kella 12-ks täiesti ära ja siis paisitis jälle päike.
läksime mu sõbraga koos linna. tema oma isikliku rattaga ja mulle laenutasime sealt ratta - ilus, oranz ratas laiade lenksudega, istusin seal peal nagu kuninganna. käikudeta, jalapidurdusega aga jooks oli väga hea.
sõitsime mere ääres ja linna mööda ringi 4 tundi. tundus jälle, et suurepärane päev.
muide iga päev olen sedasama mõelnud. üleüldine tunne on et see on väga mõnus puhkusereis - saan oma mõtteid mõelda, klapid peas musa kuulata ja samal ajal linna ja inimesi vaadata. täiega ilma nautida, samas ikkagi kellegagi alati suhelda ja muljetada. aga ka erinevate maade roogasid nautida - reisi jooksul sõin itaalia, india, pakistani ja hispaania söögikohtades (parim neist oli muide pakistani toit).
samas iga õhtu olen surmväsinud olnud, teleka ette tukkuma jäänud :)
ja mõelnud et täna ma ju käisin igal pool, et mis ma heldene aeg veel homme peaks tegema. järgmisel päeval lähen aga eelmisel päeval oldud kohast edasi ja avastan jällegi mingi laheda linnaosa, palju põnevaid tänavaid, teistsugust fiilingut või mõnusa pargi ja need on tõesti kõik toredad päevad olnud.

30.aprillil läksin jälle üksi välja ja kuna tundus palav päev tulevat, siis otsustasin pealelõunal minna mere äärde ja enne seda osta uued pävkad. seega jätsin suure fotokoti koju.
kahjuks just see oli päev mil oleks sadu lahedaid pilte saand teha...
paar tundi jaurasin kesklinnas ringi. siis panin musa mängima ja julgesin isegi kaasa laulda ja nii ma nautlesin seal ringi. kaarti ei kasuta enam ammu - aega mul ju jagub, kui juhtungi n.ö. ära eksima. siis kõndisingi seal nii et vaatasin iga ristmiku ja nurga peal et milline tee tundub huvitavam, sinna läksingi. tuiasin seal päris tükk aega ja ootamatult avastasin et mingi tüüp kõnnib koos minuga. vaatasin talle otsa - sel nägu särab peas ja vehkles kehakeeles et ma olen lahe ja klapid ja musa ja mõnus ja nii... võtsin klapid peast, saime tuttavaks - jimbo (või siis ikkagi jambo), must kui tont, ghanast pärit noormees, kohalikus klubis regge dj. väga sõbralik tüüp oli. näitas mulle seal seda enda klubi, teisi jazzuklubisid ja muudkui kõndis minuga kaasa, mis hakkas muidugi väga tüütavaks lõpupoole muutuma. ja järjest rohkem pakkumisi tuli tema poolt ka a'la lähme lõunat sööma, õlut jooma, õhtust sööma, klubidesse, mere äärde jalutama, ta kutsus isegi oma koju et teeb mulle aafrika toitu :). oh nalja kui palju.
aga kuna ta oli ikkagi liiga aktiivne minu relaxx päeva jaoks, siis tahtsin niiväga temast lahti saada, mida ma ühel järjekordsel ristmikul ka tegin näitasin et kuhu mina lähen, siis kuhu tema läheb ja jätsime jumalaga.
käisin söömas. jalutasin edasi. sisenesin mingisse suvalisse baari (pubi moodi koht) ainult seepärast et sealt kostus kõvasti manu chao. tellisin cervessa ja mõmisesin mõnust.
siis läksin ikkagi mere äärde. kahjuks ujuma ei ole soovitav minna, kui oled rannas üksi ja tahad alles hoida oma asjad, mis randa maha jäävad. seega niisama lesisin seal päikse käes.
tohutult väsinuna jälle õhtul koju ja kolaki magama. aeg lausa lendab käest...


1.mai hommikul ladistas jällegi sadada. läksime vihmajopedega siiski välja. oleks võind veel pisut oodata sest mõne aja pärast jäi vihm järele aga selle mõnekümne minutiga sain ikkagi täitsa märjaks. peale seda paistis jälle päike, jalutasime jällegi pisut linnas ringi, sõime, läksime koju tagasi, pakkisin asjad ja 6 paiku läksingi juba bussile, mis viis lennujaama.

mõned pildid lihtsalt sellest vihmasest hommikust:

barcelona suuuuur lennujaam õhtul:

lend londonisse hilines tunnikese, mis mulle tegelt väga meeldis, sest siis mul jäi öötunde, mida londoni lennujaamas veetma pidin vähemaks :).
seal, stanstedi lennujaamas, siis juba 2.mai hommikul lugesin ajakirju, vaatasin magavaid naabreid ja sõin. niisama kulutasin aega. kuni tallinna lennu väljumiseni peale kuute hommikul.

minu magavad naabrid - hoidsin ilma nende palumata ka neil ja nende tavaaril silma peal :)

tallinna jõudmine oli shokeeriv. lihtsalt kohutav ilm - kohutavalt külm ja sadas vihma. Oli see mis oli aga tartu poole sõitmine tõotas veel jubedamat - vihm muutus lumeks ja sadas ikka täiega. tuiskas. tegin bussist mõne pildi. näeb välja nagu mustvalge foto eksole :)

.....
nii mu sõbrad! see siis minu esimene katsetus blogimaailmas.
ühesõnaga soovitan kõigile minusugustele argadele tüüpidele minna ja proovida reisida ka üksinda! ei ole see nii hull midagi. teate maailm ongi inimestele! ja seal on tohutult erinevaid lahedaid paiku, mida avastada ja kogeda aga ka palju toredaid inimesi. aint mine ja naudi!
mina jäin väga rahule (kuigi ei saa ikkagi mainimata jätta, et olen siiani väga väsinud), üle kõige aga olen kosutava reisi üle õnnelik!


kõiki kallistades, marge